"Tänastes uudistes teatatakse filosoof Ülo Matjuse surmast. Seoses sellega tulevad meelde järgmised asjad:
1. Matjus oli kirjastuse Ilmamaa nõukogu liige.
2. Kui hakkasin tõlkima esimest Sorokini raamatut, öeldi mulle, et see autor on Matjuse soovitus.
3. Ükskord käisin Matjuse enda raamatu esitlusel, see oli vist ühendatud tema ümmarguse sünnipäevaga.
4. Kohtusin Matjusega ka hulgal muudel raamatuesitlustel, samuti käisime mõlemad ülikooli mõtteloo metodoloogia seminaridel.
5. Matjus kritiseeris kirjakeele seletussõnaraamatu filosoofia mõistete seletusi, tuues näiteks, et idealismi nimetatakse seal väärõpetuseks.
6. Jaan Tõnissoni raamatu esitlusel ütles Matjus mulle, et kui Tõnisson kasutab mõistet kõlblus, siis ma pean seletama, mida see mõiste sellel autoril tähendab.
7. Kui lõpetasin magistriõppe, arvasin, et sellega on minu võimete lagi käes, aga Matjus küsis, kas ma lähen kohe doktoriõppesse edasi.
8. See oli vist Villem Ernitsa raamatu esitlus, kus Matjus arvas erinevalt minust, et karskus läheb igavaks.
9. Ühel fotonäitusel rippus foto Matjusest ja Peeter Tulviste ütles seda nähes: "Ding an sich".
10. Olen sõitnud Matjusega koos ka Tartu-Elva rongis samas piirkonnas paiknevatesse suvilatesse, rongis ta soovitas öelda võimalikult kiiresti "kaktuse katku kile".
11. Tunnen ka Ülo Matjuse poega, kellel on sama eesnimi, mis tema isal.
12. Noorem Ülo Matjus õppis minuga samas koolis aasta eespool ja on minu feisbuki kontaktide nimekirjas."
Blogi jaoks lisan vanema Ülo Matjuse kohta veel, et ta oli ka suur raamatupoodides käija, olen temaga ka raamatupoes kohtunud. Ütlesin talle ükskord raamatupoes tere ja järgmisel hetkel ei olnud kindel, kas ma kuulsin õigesti, et ta ütles enda kõrval seisvale mehele: "Keegi ütles Tere suure algustähega". Räägiti, et ta käis antikvariaatides iga päev. Peeter Tulviste võrdles ennast ja Matjust, et mõlemat huvitavad raamatud, aga Tulviste raamatut ei nuusuta, Matjus nuusutab ka. Ükskord panin raamatu ilma pakendita suurde kotti ja kirjastuse direktor Jagomägi ütles, et raamatule tekivad niimoodi kohe kriimustused peale, Matjusele ma seda enam maha ei müüks.
Ükskord rääkisin, kuidas ma ei lehitsegi enam kõiki raamatuid, ma loen ühe raamatu läbi ja siis võtan järgmise. Matjus ütles selle peale: "Seda peab teadma, mis raamatus on, raamatule peab kasvõi sisse vaatama."
Mäletan, et Matjus pidas kõnet Eesti mõtteloo konverentsil ja ütles, et komavigu ta ei andesta. Vist Tõnissoni esitlusel tuli jutuks, et koostan järgmiseks Grenzsteini raamatut, Matjus ütles selle peale oma arvamuse: "Grenzstein oli valgustaja." Võibolla samal korral rääkisin, et lugesin ingliskeelsest ajalooajakirjast, et valgustusaja mõiste teke on seotud sellega, et esimesed suurlinnad said öise tänavavalgustuse. Algul kõik minu juttu ei uskunud, aga Matjus kinnitas, et mul on õigus.
Matjuse raamatu esitluselt mäletan, et ma ei saanud kõigist kõnedest aru, aga meelde jäi, kuidas üks tema endine üliõpilane meenutas, kuidas ta Matjusele eksamit tegi. Oli küsitud, mida ühes punase tegelase kirjas teisele öeldi. Endine üliõpilane rääkis kõnes selle kohta: "Õige vastus oleks olnud, et mind on nii kasvatatud, et ma võõraid kirju ei loe, aga vastasin, et ei mäleta. Olukorra päästis Matjus, kes ütles: "On näha, et teab, aga ei mäleta.""
Ühel üritusel oli juttu õigekirjast. Tõin teiste jutule täienduseks näite, et koolis öeldi, et kui lause lõpus on kolm punkti, siis tuleb neljandaks panna veel lause lõpu punkt. Matjusele tundus see mõte huvitav ja ta tahtis teada teiste kohalviibijate arvamust selle kohta.
Mäletan, et ükskord käis Matjus meil kodus külas, kui oli palju rahvast. Meil oli tol ajal selline ukselukk, mis igal katsel ei avanenud. Kuulsin läbi ukse, nagu minu isa oleks öelnud selle kohta: "See on IQ test," ja Matjus vastanud: "Sul on väga kõrge IQ."
Olen sõitnud Matjusega koos ka muus sõidukis kui rong. Mäletan, et ühe mikrobussiga sõidu ajal tehti tee ääres peatus, aga väljas oli koer, mistõttu Matjus hoiatas kedagi, et ta välja ei läheks, sest looma ei või teada. Mulle käis mingi liigutus üle jõu ja ma ei saanud aru, kas ma kuulsin õigesti või valesti, nagu Matjus oleks öelnud enda kõrval istujale: "Mulle meeldib, kui mees on füüsiliselt nõrk, siis hakkab mõistust arendama."
Ükskord rääkis Tulviste, kuidas Matjus oskas Nõukogude ajal tsensuuriga võidelda. Lääne autorist kirjutades oli ta küll kasutanud sellist väljendit, mida Nõukogude võim nõudis, aga lisas sellele juurde väljendi "manalasse varisenud", mis olevat vastupidises stiilis.
0 vastukaja:
Postita kommentaar