reede, jaanuar 20, 2023

Gripiennetus

Täna sain elus teist korda gripivaktsiini süsti. Eelmise korraga võrreldes oli uus see, et ei piisanud polikliinikusse kohale minekust, vaid enne pidi ise apteegist vaktsiini välja ostma. Esimeses apteegis, kuhu ma pöördusin, seda ei olnud, aga kolmes muus pidi olema. Läksin siis sellisesse apteeki, kus ma polnud varem käinud. Apteeker algul ei uskunud, et neil seda vaktsiini oleks, aga kui riiulist kontrollis, siis leidiski. Muidu nad pidavat rohkem koha peal vaktsineerima, mitte kaasa müüma. Vaktsiin tuli panna kodus külmutuskappi, mitte jääosakonda.

Täna jõudsin pereõe ukse taha natuke enne enda õiget kellaaega, aga koputasin kohe uksele, lubati sisse minna. Kui küsisin, kas selle vaktsiiniga ei pea ukse taga istuma, siis vastati, et ei pea. Aga küsiti, kas allergilist reaktsiooni ei ole olnud. Vastasin, et kui mulle tehti üle-eelmine kord gripi- ja koroonavaktsiin korraga, siis hakkas koduteel kõris pigistama, aga psühhiaater arvas, et see tuli ärevusest. Pereõde arvas täna ka, et pigem ärevusest, aga ütles nüüd, et ma võin kümme minutit ukse taga istuda, ta tuleb varsti vaatama. Kui ta vaatama tuli, siis ütlesin, et midagi enneolematut ei ole. Pereõde ütles, et kui midagi oleks, siis oleks juba juhtunud.

Lisaks vaktsineerimisele näitasin täna jala pealt leitud kriimustust. Oletasin, et selle võis tekitada kare käterätt, aga pereõde arvas, et küüs. Ma ei mäleta, et mul oleks küüs sellesse kohta vastu läinud. Pereõde küsis, kas kodus kassi ei ole, seda meil ei ole. Öeldi, et kriimustusele võib salvi peale panna, aga mul ei jäänud meelde, millist.

0 vastukaja: