Vaatasin aknast välja. Majast möödusid erinevad seltskonnad. Igas seltskonnas oli üks poolpaljaste rindadega inimene. Väljusin aluspesu väel korterist ja läksin istusin maja otsale. Sinna päike ei paistnud. Minu juurde tuli üks võõras laps. Küsisin, mis ta nimi on. Ta vastas, et ta ei taha oma nime öelda. Laps eemaldus koos oma isaga. Avastasin, et mul ei ole riided korras. Küsisin, miks keegi ei öelnud. Hakkasin tuppa tagasi minema. Sain aru, et see on unenägu. Mäletasin varasematest kordadest, et unenägudes ei leia alati kohe teed trepist üles, aga lõpuks leiab. Paistis, et sel korral läheb sama moodi.
*
Istusin tunnis taga pool pingis Kristeri kõrval. Laual oli Euroopa kaart. Mõtlesin selle üle. Algul mõtlesin eesti keeles, siis otsustasin, et seda tuleb teha vene keeles, et vastamiseks paremini valmis olla. Mõni sõna, mida ma teadsin, ei meenunud mulle kohe, vaid alles natukese mõtlemise järel. Õpetaja tuli minu juurde ja hakkas mind küsitlema.
0 vastukaja:
Postita kommentaar