teisipäev, jaanuar 31, 2023

Jaanuari aastapäevad

Mati Soomre. „Kes/mis jaanuarikuus on sündinud“. Maalehe Raamat. 2002. 53 lehekülge.

See teos on osa 12-vihikulisest sarjast, mida on kõigi kuude kohta. Sain kõik 12 vihikut ükskord malevõistluste auhinnaks. Mitte et ma seal väga kõrget kohta oleks saanud, aga auhindu oli sponsoritelt väga paljudele. Vihiku vahel oli XI rahvusvahelise malefestivali Tartu Suvi voldik, need võistlused peeti 12.–14. juunil 2004, ilmselt just tollel turniiril ma endale selle auhinna valisin. Mäletan, et festivalid on koosnenud kiir- ja välkturniirist, sagedamini olen mänginud ainult kiirturniiri, aga olen osalenud ka välkturniiril. Kui need iga-aastased turniirid alguse said, siis ma neil esialgu ei osalenud, sest Tartu maleklubis sai iga pühapäev väiksema osavõtumaksu eest kiirmalet mängida. Hiljem on suurte turniiridega seostunud koroonaoht. Kui ma ei eksi, siis need turniirid hakkasid toimuma Valdur Tiidu algatusel.

Kui selle auhinna sain, siis hakkasin esimest vihikut algusest lugema, aga see jäi pooleli, sest suures mahus kronoloogiat korraga lugeda ei ole huvitav. Oma osa võis olla ka sellel, et mul oli veel magistriõpe lõpetamata ja oli muudki teha. Aga eelmise aasta detsembris võtsin riiulist detsembrivihiku ja hakkasin iga päev ainult vastava kuupäeva osa lugema. Nii peaksin 12 kuuga kõik 12 vihikut läbi saama. Esimesel vihikul oli see turniirivoldik järjehoidjaks vahel, see näitas, kui kaugele ma olin esimesel lugemisel jõudnud. Teisel lugemisel tundsin osa juttu veel ära, aga suuremat osa mitte.

Iga kuupäeva kohta on toodud raamatus hulk aastapäevi erinevatest aastatest. Neid aastapäevi seostatakse ka muu aja sündmustega, näiteks kellegi sünnikuupäevast rääkides mainitakse ka tema hilisemat tegevust. Iga kuupäeva kohta on üks illustratsioon. Koostaja on eelistanud meenutada kultuuri ja teaduse ajalugu ning rekordite tegemise aegu. Aga 31. jaanuari peal meenutati ka Paju lahingu aastapäeva, kuigi ma ei leidnud 30. jaanuari pealt Hitleri valitsuse aastapäeva ja Paju lahingu ajaks on mujal nimetatud ka 30.–31. jaanuari.

Autorite sünnipäevadest rääkides on toodud nende tsitaate. Ühest psühholoogist rääkides tuuakse ära tema tsitaat, et inimest, kes tegeleb paljude erinevate asjadega, ühiskond ei hinda, ta ärgu lootku populaarsusele. Lugesin seda otse enne seda, kui valmistusin minema Peeter Oleski teemalise raamatu esitlusele, Oleskit on mitmekülgsuse eest kiidetud. Aga alati teda siiski kiidetud ei ole, ootamatul kombel ei pääsenud ta ülikoolis esimesest õppeastmest kaugemale, tema artikleid on kritiseeritud suure kõrvalepõigete arvu tõttu ja on räägitud tema liiga kõrgest enesehinnangust. Suhtlemispsühholoogia raamatu järgi kui inimene hakkab tegelema uue asjaga, siis see võib tähendada seniste suhete katkemist. Vaino Vahing kaebas, et kuna ta on nii kirjanik kui ka psühhiaater, siis ei pea keegi teda omaks. Aga raamatus „Hääletu kevad“ peeti mitmekülgust vajalikuks, spetsialistide ajastu spetsialist ei mõtlevat, milliseid keskkonnaprobleeme ta oma tööga tekitab.

Jaanuari all kirjutatakse ka teadlasest, kes hindab teadusega tegelemist sellepärast, et teadusest saadav nauding kestab kaua. Praeguse aja inimesi iseloomustatakse mujal, et nad on muutunud kärsitumaks ja ei viitsi enam pakse raamatuid lugeda. Mulle meeldib siiski veel pikk male rohkem kui kiirmale. Ka pikas males võib kaotada, aga jõuab vähemalt mõtte lõpuni mõelda. Raamat on saadud kiirturniiri auhinnaks, aga viimasel tänavu aastal mängitud kiirturniiril mulle ei meeldinud, kui üks vastane ei võtnud kaotusseisus viigipakkumist vastu ja kohtunik ütles, et uute reeglite järgi on aja peale mängimine lubatud.

Kirjutatakse maalikunstnikust, kelle maalid olid nii täpsed, et neid kasutati puruks pommitatud linna taastamisel. See tuletab meelde, et eile vaatasin foto pealt oma endist maja endistes värvides ja täna kõndisin sellest majast mööda, kui see oli uutes värvides. Mõtlesin, et vanad värvid olid ikka ilusamad. Pommitamist ei ole olnud, aga alati ei tahetagi vana varianti taastada. Tartu kesklinna puhul meeldib mulle siiski, et seal on pargid ja sõjaeelseid maju taastatud ei ole.

0 vastukaja: