Lootused ja tegelikkus

Lugesin ajalehest, et ühed välismaalased tulevad Eestisse elama, sest nende äri saab ajada Eesti seaduste järgi paremini kui nende oma riigi seaduste järgi. Mõtlesin, et nad võivad Eestis pettuda ja tagasi minna. Eestisse kolides ei oska nad alguses üldse eesti keelt ja energia läheb äri ajamise asemel keeleõppele.

*

Olin ajalehest meelde jätnud, kuhu kaks ungari meest Tartus kolivad. Olin vist selle maja juures ja nägin sissekolijaid, need võisid olla nemad. Mõtlesin, et võiks hakata neil siin külas käima. Aga kui lugesin, et nad hakkavad ühe naisega koos saunas käima, siis mõtlesin, et parem ma neid ei külasta.

*

Hulk inimesi vaatasid ühe hoone aknast välja. Vaatasin ka, kuidas ilusad tüdrukud ühte poissi torkisid. Lootsin, et mind aknast sisse ei ole näha. Osadest akendest nägi sisse ja osadest mitte. Siis tegid tüdrukud poisile väga valusalt haiget ja võibolla vigastasid teda pöördumatult. Aga varsti läks endine tegevus edasi.

*

Läksin raamatute saali. Vaatasin, kas välja on pandud mind huvitavaid raamatuid.

*

Nägin õpetaja Mitti oma väiksesse ruumi sisenemas. Läksin tema juurde ja küsisin, et ma jätsin noormana mõned kooli õpikud enda kätte, kas need peab veel tagasi tooma. Mitt vastas, et nüüd on need maha kantud. Rääkisin, et laps ei mõtle veel, et see on varastamine, kui raamat endale jätta. Kõiki õpikuid ei olnud arvele võetud, seetõttu oli võimalik mõned endale jätta. Mitt ütles, et ma tuleks eest. Kui olin eest tulnud, läks ta oma ruumi sisse. Ta võis minust minu tänase jutu tõttu halvemini arvama hakata.

*

Oli vahetund. Mõtlesin, et praegu on paras aeg eksamiks valmistuda. Ma olin vahepeal eesti keele õigekirja reeglid selgeks õppinud, aga need jälle ära unustanud. Mõtlesin, et mul on kodus kapis vanade vihikute virnad, võiks sealt vaadata, milliseid vigu ma olen varem teinud, et parandatud vigade järgi õppida. Aga mõtlesin edasi, et vahepeal on keelereeglid muutunud, seetõttu on parem õppida värske sõnaraamatu järgi. Üks õpetaja tuli meie klassiga pahandama, et me eelmine kord tunnist ära läksime. Vastasin, et pärast seda tundi tuli veel inglise keel, me tahtsime vahetunnis kontrolltööks õppida. Kui see õpetaja oli läinud, tuli õpetaja Krjukova, kes andis Heleni kätte kontrolltööde paki, et ta need kirjutajatele tagasi jagaks. Olime kirjutanud pooleks lõigatud vihikulehtedele. Lootsin, et sel korral läks mul paremini, sest olin vene keelt juurde õppinud. Aga selgus, et hinne on ikkagi kaks. Ütlesin seda nähes: "Oi-oi-oi." Võibolla oli õpetaja minu peale vihane, et ma varem vene keelt halvasti oskasin ja hindas sellepärast ebaobjektiivselt. Vahepeal oli meil olnud teine õpetaja, kes oleks võinud panna parema hinde, aga praegu oli Krjukova tagasi. Vaatasin hinnet ja ütlesin, et ma teaksin, mida tähendab kaks miinus, aga mida tähendab miinus kaks? Mõne töö osa olin ma kirjutanud väga lühidalt ja õpetaja oli üle poole juttu punasega juurde kirjutanud. Ühe töö osa olin kirjutanud ka pikemalt, aga ühest nähtavasti ei piisanud. Õpetaja oli kirjutanud töö alla, et ma paneksin kirja vene keele tähestiku. Mõtlesin vastata, et ta ärgu arvaku, et ma vene keele tähti ei tunne. Mul on pealegi sõnaraamatud kaasas ja ma saan sealt tähestiku maha kirjutada. Mõtlesin edasi, et tähed on küll selged, aga tähestiku järjekord ei ole ikkagi peas. Õpetaja oli hinnanud töö osi eraldi, võibolla mõne osa eest olin saanud ka kõrgema hinde, aga numbrid olid kirjutatud keeruliselt ja ma ei teadnud, mida sellised märgikombinatsioonid tähendavad. Võis ka olla, et töö üldhinne on objektiivne, sest õpetaja oli kirjutanud töö algusesse vigade üldarvu.

Haudumine

Olin käinud Tallinnas maleraamatuid vaatamas, nüüd tahtis sama teha Klaus. Panin malelauale nuppe peale, aga kõik ei tahtnud püsti jääda. Läksin Klausile järele. Tal haudus lind mune. Küsisin, kas nüüd võib haudumise lõpetada. Klaus võttiski linnu haudumast ära, sest see olevat valmis. Mõtlesin, et võibolla ma rikkusin sellega haudumise tulemuse ära, et ma külma käega puudutasin. Aga linnupojad olid siiski juba koorunud.

Kohustuslikud tunnid

Töid ette loeti tunnis,
sealhulgas minu oma.
Mul öeldi, kus on punkt,
seal olema peab koma.

Lahendus on pikem,
kui õigesti see teha.
Kuid kooli tegi raskeks,
et vananes mu keha.

Ma tahvlile ei näinud,
sest vanaks jäid mu silmad;
pilt tahvlilt raisku läinud,
mistõttu hinded julmad.

Film Šveitsist

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=pKbBSkYJ3ro filmi Šveitsi ajaloost. Minu eelteadmiste kohaselt on Šveits mitmekeelne riik, aga filmis oli ülekaalus saksa keele Šveitsi murre. Ühe kõneleja jutust kuulsin ka ingliskeelset riimi ja üks tundus rääkivat itaalia keeles, aga saksakeelset tõlget loeti peale.

Panin tähele mõnesid Šveitsi saksa keele häälduse erinevusi Eesti koolides õpetatava saksa keele omast. Juba riigi nime hääldati teisiti. Häälikuühendit ’ei’ ei hääldatud ai, vaid lihtsalt i, mõnes sõnas ka ei. Koolis õpetati, et saksa keeles ’ä’ nimi on a umlaut ja see hääldub e, aga filmist kuulsin ka häälikut ä. 

Lähiajaloos pole Šveits sõdinud, aga filmist jäi temast sõjakam mulje. Šveitsi kunstiajalugu esindab lahingumaali, kantakse tänapäevaseid sõjaväemundreid ja lavastatakse lahinguid vanade relvadega, mille kõrval istuvad pealtvaatajad nagu teatris. Pikemalt räägiti 16. sajandi Marignano lahingust, mille Šveits kaotas ja mille järel ta on neutraalne. Sellest lahingust rääkides oli üks vana joonistus natuke liikuma pandud. Hiljem sekkus Šveitsi saatusesse veel Napoleon, mistõttu filmis oli juttu ka pärast Napoleoni Euroopa piire ümber teinud Viini kongressist.

Tööde tutvustamine

Oli füüsikatund. Õpetaja loetles, kelle tööd ta ette loeb. Sealhulgas lubas ta lugeda minu oma. Ta hakkas järjest töid ette lugema. Klausi töös ei löönud etturid traditsioonilisel viisil, vaid teisiti, aga just nii jõudis vajaliku tulemuseni. Õpetaja vaatas vist, et tunni lõpp läheneb, igal juhul ta lõpetas tööde ette lugemise minu omani jõudmata ja hakkas teist juttu rääkima. Küsisin, kas ta minu tööd ei loegi. Õpetaja vastas, et tuleb öelda "teie", mitte "sina". Ütlesin jah, aga oma lauset teises sõnastuses ei korranud. Õpetaja andis korralduse, et ma oma töö ise tahvlile kirjutaks. Hakkasin kirjutama. Õpetaja oli mind originaalse lahenduse eest kiitnud, aga Lauri H. ütles, et minu lõppvastus ei ole õige. See olevat küll vahetulemus, aga sellest tulevat edasi arvutada. Võrdluseks kirjutati tahvlile ka Kristjan K. lahendus sama ülesande kohta. Tema lahenduskäik oli teistsugune. Mõtlesin, et täna istusin tagumise pingi asemel ettepoole ja täna näen jälle tahvlile. Muidu oli kogu kooliharidus alates kümnendast klassist halva nägemise tõttu raisku läinud.

Trükiviga pühakirjas

Täna on minu kalendermärkmiku järgi teine ülestõusmispüha, seega on vastav teema veel päevakohane. Seoses pühadega lugesin kahel varasemal päeval muuhulgas Uut Testamenti. Leidsin sealt trükivea, et osaraamatu pealkirjas Johannese Ilmutus oli kaks i-d järjest. Aga raamat oli välismaal trükitud, võibolla trükkijad ei osanud eesti keelt. Rohkem trükivigu ma küll ei leidnud.

Kirimale mängukiirus

Jevin küsis mult, kas ma teda ka olen unes näinud. Ma nägin teda vist täna öösel unes, aga jäin mõtlema, enne kui ma vastasin. Ütlesin, et ma olen teda alles viimasel ajal unes nägema hakanud, vanasti ei näinud ma kunagi. Peebo pidas kõnet. Ta ütles, et ega kirimale ei tähenda aeglast mängutempot. Saab mängida aeglaselt, aga saab mängida ka kiiresti. Olin pettunud, et head mängutempot on veel vähem kui ma olin arvanud. Aga ütlesin nõustumiseks, et jah, kui lapsed Randviiruga raadiosimultaani mängisid, siis küllap mõni mõtles käiku ainult üks sekund. Selgus, et minu kõrval ei istugi Peebo, vaid üks alaealine poiss. Ta palus mult selgitust, mida ma olin öelnud. Selgitasin, kes on Peebo ja kes Randviir, aga jätsin selgitamise pooleli. Õpetaja Kalme kirjutas midagi tahvlile ja küsis minult mingeid andmeid. Ta arvas, et mina neid kindlasti tean, aga ma ei teadnud. Mul oli oma silmadega ka väga raske välja lugeda, mida ta tahvlile kirjutas. Käisin vahepeal teises majas. Tagasi pöördudes nägin tee ääres asju, sealhulgas kotti, mis võis minu oma olla. Mõtlesin, et teeks koti lahti ja kontrolliks, ega keegi minu kotti siia ei ole toonud. Aga lõin käega, et küllap see on kellegi teise oma. Aga kui keegi minu seisatamist pealt nägi, siis ta võis mõelda, et ma tahan varastada.

Mehed augus

Kõndisime mööda teed. Tee kõrval kukkus üks töömees sügavasse auku. Üks meist ütles, et põgeneme ära. Mina arvasin, et tuleks kiirabi kutsuda. Aga selgus, et kukkunu on elus ja teadvusel. Siis ei olnud vist kiirabi vaja. Küsisin kukkunu enda arvamust. Ta arvas ka, et ei ole vaja kutsuda, kuigi lisas, et kukkumine oli väga valus. Ta elas koos ühe teise vangiga samas kongis. Ta katsus valusast pead, mis viis mind mõttele, et võibolla ta eksib ja on küll kiirabi vaja. Arvestasin, et ta kukkus umbes teise korruse kõrguselt, see oli sügav auk. Hakkasime vanglast lahkuma. Ühel meist oli hea meel, et ta sai ühe vangiga sõbraks. Hoiatasin, et vanglas elab petiseid, kellele võib kogu oma raha ära anda.

Pühade tähtsusjärjekord

Olen eile ja täna tehisintellektiga pühade teemal vestelnud. Eile küsisin, millised on Suure Reede tähistamise erinevused erinevates ristiusu harudes. Vastuses oli muuhulgas kirjas, et luterlastel on ajalooliselt Suur Reede aasta tähtsaim püha. Algul ei saanud ma aru, miks siis jõule pikemalt tähistatakse. Aga tänaseks mõtlesin välja, et vanasti olid suurem osa inimesi põllumehed, detsembris olid põllutööd lõppenud ja oli aega pühi pidada, kevadel pidi kündma hakkama. Mõtlesin ka, et tänapäeval on jõulude tähtsus ilmselt tõusnud sellepärast, et teadusest mõjutatud inimesel on Jeesuse sündimist kergem uskuda kui tema surnuist ülestõusmist. Või mõeldakse Edgar Allan Poe moodi, et kõik, kes maetakse, ei olegi veel tegelikult surnud.

Mäng ja nimepanek

Mängisin maleklubis. Otsisin käigule riiulist tuge. Järgmise mängu alustamiseks küsisin, kas keegi on nõus mängima pikema mõtlemisajaga kui viis minutit. Üks mängija ei olnud, aga teine oli. Küsisin, kas ta eelistab 10 või 15 minutit mõtlemisaega. Talle meeldis rohkem 10. Püüti teha ühte operatsiooni, aga tundus, et see ei õnnestu. Lõpuks jõudis operatsioon nii kaugele, et öeldi, et on paras hetk panna lapsele nimi. Aga lapse isa ei olnud lapse nime valmis mõelnud. Mina olin enne mõnda varianti kritiseerinud, aga nüüd ütlesin nimeks ühe neist variantidest, sest see ühele teisele inimesele meeldis ja kuna läks kiireks. Nimepanija ütles, et ta paneb kaks nime, siis on näha, kust esimene nimi võetud on. Kolmandaks nimeks pani ta initsiaali ja neljandaks sellise, mille kohta ma ütlesin, et see võib lapse elu ära rikkuda. Aga see polnud nimepanija enda laps ja tema ei hoolinud. Laps võis küll oma neljandat nime varjata ja piirduda esimese kasutamisega.

Etturite jõud

inimene – arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rge7 4. Rc3 a6 5. Oa4 b5 6. Ob3 Rg6 7. d4 ed 8. Rd4 Ob4 9. Lf3 0-0 10. Rc6 dc 11. 0-0 Lh4 12. g3 Lg4 13. Lg4 Og4 14. f3 Oh3 15. Vd1 Oc5+ 16. Kh1 Vfe8 17. Of4 Rf4 18. gf Of2 19. f5 Vad8 20. Vd8 Vd8 21. Vd1 Vd1+ 22. Rd1 Oh4 23. Kg1 g6 24. fg hg 25. Rf2 Of2+ 26. Kf2 c5 27. c3 c4 28. Oc2 a5 29. a3 a4 30. f4 f6 31. e5 Kf7 32. ef Kf6 33. Oe4 Od7 34. h4 c5 35. Ke3 Oe8 36. Kf3 Ke6 37. Kg4 Kf6 38. f5 Ke5 39. fg Ke4 40. g7 Of7 41. h5 Kd3 42. h6 Og8 43. Kg5 Oh7 44. Kf6 Kc2 45. Kf7 Oe4 46. g8L Od5+ 47. Kg7 Og8 48. Kg8 Kb2 49. h7 Kc3 50. h8L+ Kb3 51. La1 c3 52. Kf7 c2 53. Ke6 b4 54. Kd5 ba 55. Kc5 a2 56. Kb5 a3 57. Lc1 Kc3 58. Ka4 a1L 59. La1+ Kd2 60. La2 Kd1 61. Ld5+ Ke2 62. Lc4+ Kd2 63. La2 Kd1 64. Lb3 a2 65. Ld3+ Ke1 66. Lc3+ Kd1 67. Ld3+ Ke1 68. Lc3+ Kd1 69. Ld3+ viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 32 minutit 17 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 53 sekundit.

Sündmused koduteel

Kõndisin kodu poole. Üks klassivend kõndis mulle järele ja ajas mõned laused juttu. Kui ta läinud oli, siis mõtlesin, et ta kasutas selliseid võõrsõnu, et ta oli need laused vist ette valmistanud. Kui ma veel edasi läksin, jõudis minuni korraks teine klassivend, kes ütles, et täna tuleb jala minna, täna käivad bussid ebaregulaarselt. Kui ta oli oma majja läinud, nägin siiski ühte bussi möödumas. Hakkasin jooksma, et võibolla jõuan peatuses selle bussi peale. Aga buss küll peatus hetkeks peatuses, kuid ei teinud uksi lahti ning sõitis enne edasi kui ma peatusesse jõudsin. Hakkasin ületama Sõpruse silda. Mõtlesin, et mul on hirm selle silla ületamise ees üle läinud, see on juba viimasel ajal teine kord, mil ma seda silda ületan. Tuleb küll vaadata silla keskkohta, mitte üle piirde, muidu võib hirm tagasi tulla.

*

Olin maleklassis. Mõtlesin, et võiks ühele väiksele tüdrukule rääkida, et ta võib küll vahel minust parema koha saada, aga minu parimad kohad on paremad kui tema parimad. See tüdruk mängis ühe vastasega. Vaatasin, et tüdruk saab panna ühekäigulise mati. Rei ütles mulle, et ma ette ei ütleks. Ma ei vaadanud rohkem laua poole, muidu oleks olnud minu silmadest näha, et laual on matiähvardus. Kui ma jälle vaatasin, siis tundus, et mäng on lõppenud minu arvestatud käigust erineva variandiga.

Poe tagaruum

Toimus minu magistritöö kaitsmine. Kogu aeg teised rääkisid, nii et ma ei pidanud ise üldse sõna võtma. Magistritöö teema oli Päts. Kõne pidas ka Pätsi järeltulija. Ta rääkis, et Päts oli tubli mees ja et temasse suhtutakse liiga kriitiliselt.

*

Mul olid jalanõud ära kadunud. Läksin raamatupoodi. Seal oli müügil väga suure formaadiga vana raamat. See oli huvitav, aga ma ei kavatsenud seda osta. Poetöötaja kutsus mind taharuumi. Seal mul oligi võibolla rahakott ära varastatud. Rahakotis oli olnud suur summa. Müüja rääkis, et mootoriga mänguautoga ei tasu teha pöördeid, sest pöörded lõhuvad. Parem on lasta sõita autol toa ühest otsast teise ja siis tagurpidi tagasi.

Hermann heliloojana

Karl August Hermann ei olnud mitte ainult ajakirjanik, vaid ka helilooja ning kirjanik. Tema viisiga laul "Kungla rahvas" oli meil ka kooliprogrammis. Nii minu kui ka minu isa luulekogus on selle laulu sõnu töödeldud, samuti oleme töödelnud muid sõnu, millele Hermann on viisi kirjutanud. Laulusõnad on sageli isamaalise sisuga. Nootide kohta olen laule järjest kuulates tähele pannud, et ta kasutas palju kõrgeid noote. Ka mehed pannakse neid laule esitades kõrge häälega laulma. Ühte laulu esitas juutuubis koloratuursopran. Üks teine laul asub aadressil https://www.youtube.com/watch?v=ibPzm27uK9I .

Mõtted muinasajast

Hakkasime väljuma. Teised läksid juba korteriuksest välja, mina läksin veel oma tuppa ja avasin raamatu "Avangute teooria". Seal oli esimene peatükk sellise pealkirjaga, mida ma ei mäletanud – malemänguoskust seostati ühe üllatava asjaga. Mõtlesin, et ma ei hakka praegu seda peatükki lugema, vaid proovin veel väljunud üles leida.

*

Lehitsesin Eesti ajaloo kronoloogiat. Paistis, et kõige vanema aja kohta on teada vähem sündmusi kui ma mäletasin. Selle aja kohta oli küll arheoloogilisi leide, aga iga pisileid ei seostunud sündmusega. Õppejõud avaldas suuliselt imestust, kuidas väiksem arv vallutajaid suuremast arvust eestlastest jagu sai. Ta küsis, kas ristimine teeb siis tugevaks. Vastasin midagi. Mõtlesin, et iga ristitu ei ole veel tõeline kristlane. Mõtlesin, et usk võib tugevamaks teha küll – kui ma mõtlen, et mul võib eksamitel hästi minna, siis ma õpingi hoolsamalt.

Klaas kingloomaga

Isa oli jälle laenanud koju mikroskoobiga vaatamise klaase. Aga ma ei mäletanud enam, kuidas vaatamine käib. Lasin kingloomaga klaasile kraanist vett peale. Mõtlesin, et võibolla sai niiviisi kingloom rikutud. Aga võibolla ka mitte, kui ta oli kivistis. Klaas tõmbus vee all kõveraks. Ma ei teadnud, kuidas ta sirgeks tagasi saab.

*

Mõtlesin, et panen postituses suulised vestlused kirjalikest ettepoole, lugejad saavad sellest aru. Mõtlesin, et üks inimene on mulle nii lähedane, et ma ei räägi temaga kirjalikult, vaid suuliselt.

Sõjavangide keeleõpe

Mart Kuldkepp. Saksa keele kool. Eesti sõjavangid ja saksa keele õpe Esimese maailmasõja aegsel Saksamaal. // Ajalooline Ajakiri 3/4  2023 (185/186). Lk. 209–227.

Seni olen ma „Ajaloolist Ajakirja“ koju tellinud või ostnud, see on esimene uus number, mida ma lugesin selle asemel raamatukogus. Seetõttu loen ühe artikli korraga, pealegi on mul viimasel ajal tekkinud ajakirjadega mahajäämus. Peaks saama ka internetist lugeda, aga ei taha veelgi rohkem ekraanile vaatama hakata.

Artiklis kirjutatakse eestlastest, kes Esimese maailmasõja ajal enne Saksa okupatsiooni sakslaste kätte sõjavangi langesid. Osadele vangidele õpetati saksa keelt, mis teinud vangilaagri juhtimise kergemaks ja võimaldanud vange sakslaste heaks tööle panna. Võrdlusena tuli mulle meelde 13. sajandil eestlaste sõja tulemusel ristiusustamine ja sakslaste pärast Teist maailmasõda denatsifitseerimine. Vanglates on ka muid asju õpitud, mitte ainult vangistajate korraldusel, vaid ka vangide enda tegevuse otsimise käigus.

Artiklis kirjutatakse, kuidas vangid olid ka ise saksa keele õppimisest huvitatud. Ma tean, et tol ajal oskasid paljud eestlased saksa keelt juba enne sõda. Koolist ma mäletan, et kui meile esimene vene keele tund anti, siis vähemalt osad olid rõõmsad, aga mõni aasta hiljem taheti juba, et vene keele tund ära jääks.

Mõtlesin, et inimestel on olemas ka sünnipärane õpetamisvajadus. Alati pole lastele lugemist õpetatud, aga on õpetatud vähemalt rääkimist. Saksa keele omandamist saaks vaenlase sõdur kasutada ka Saksamaa vastu. Peeter Oleski uues raamatus on juttu, kuidas Nõukogude ajal õpetati välisriikide keeli eelkõige tulevastele spioonidele.

Vahetuskombinatsioonid

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
1. c4 f5 2. d4 e6 3. Rf3 Rf6 4. Rc3 d5 5. Og5 c6 6. c5 Oe7 7. e3 Rbd7 8. Of4 b6 9. Rg5 Rf8 10. b4 h6 11. Rf3 g5 12. Oe5 Rg6 13. h3 0-0 14. Od3 a5 15. a3 Oa6 16. Oa6 Va6 17. Ld3 b5 18. 0-0 La8 19. ba Va5 20. Re2 La7 21. Vfb1 Va8 22. Vb3 Rd7 23. Og3 Oc5 24. Lc2 Oa3 25. Lc6 Rgf8 26. Vb5 Vb5 27. Lb5 Lb6 28. Rc3 La5 29. La5 Va5 30. Oc7 Va7 31. Od6 Oc5 32. Va7 Oa7 33. g4 fg 34. hg Ob6 35. Kg2 Rg6 36. Ra4 Oa5 37. Re5 Rde5 38. de Kf7 39. Kg3 Od8 40. Rc5 Oe7 41. Oe7 Ke7 42. f4 gf+ 43. ef Rf8 44. Kf3 Rd7 45. Rd7 Kd7 46. Ke3 Kc6 47. Kd4 Kd7 48. f5 ef 49. gf h5 50. f6 Ke6 51. Kc5 h4 52. Kc6 d4 53. f7 Kf7 54. Kd7 d3 55. e6+ Kg7 56. e7 d2 57. e8L d1L+ 58. Kc7 Lc2+ 59. Kd6 Ld3+ 60. Kc6 Lc4+ 61. Kd6 Ld4+ 62. Kc7 Lc5+ 63. Kd8 Ld6+ 64. Ld7+ Ld7+ 65. Kd7 h3 ja valge sai 74. käigul mati. Lõppvariandis jäi valgel 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 47 sekundit ja mustal 1 tund 19 minutit 16 sekundit, kusjuures käikude tagasivõtmisel tuli aega juurde.

Tagasivaade presidendile

Mõtlesin, et oma eluaja ajalehed tuleks alles hoida, et saaks asju meelde tuletada. Aga võibolla tuli osa ära visata, sest korter oli piiratud suurusega. President Meri oli teinud oma esimese ametiaasta lõpul aastakokkuvõtte. Ta oli kirjutanud, et hea, et vanameelsed võimule ei saanud, ja et tundus, et õiget poliitikat ajaks Isamaa. Mõtlesin, et vanameelsed said ju hiljem ikkagi võimule. Siis oli sellel võibolla küll väiksem mõju, sest Isamaa oli traditsioonid ette teinud. Meri oli aus ja ei öelnud, et Isamaa kindlasti õiget poliitikat ajaks, aga samas eelistas Isamaad, sest oli ise presidendiks saanud selle kandidaadina. Meri meenutas veel, kuidas ametisse olid määratud kahe välisriigi asjade ministrid, sealhulgas Iraani asjade oma. Praegu vist sellist ministrit enam ei olnud. Aastaülevaatest jäi mulje, nagu oleks Meri teinud tööd ainult aasta kolmel päeval, aga ma teadsin, et neljandaks pidas ta vabariigi aastapäeva kõne. Hiljem oli ta teinud juba teistsuguse kogemuse pealt veel aastakokkuvõtteid.

Kirjasõber ja ruumikaaslane

Helina oli mulle jälle sagedamini kirjutama hakanud. Võibolla sellepärast, et vaatas, et ma teiste naistega enam ei suhtle. Kirjutasin talle vastuse. Vanasti olin kirjutanud neli lehekülge, aga nüüd mul polnud enam nii palju öelda, sain täis vähem kui esimese lehekülje esimese poole. Mõtlesin, et võiks kolmanda ja neljanda lehekülje küljest lõigata. Mõtlesin, et ma täna veel ei lõika, ma viin kirja posti alles homme ja võibolla mul tuleb enne mõte, mida juurde kirjutada. Mõtlesin, et Reeliga ma ühendust ei võta, sest ma suhtlen praegu Helinaga. Istusin maleklassis Reeli lähedal. Kõndisin vahepeal oma toolist eemale ja siis pöördusin tagasi. Mul oli üks ese käes. Nii võis jääda vale mulje, nagu ma tahaksin sellega lüia. Mul olid varem olnud Reeliga ühesugused jalanõud. Ma polnud vaadanud, millised tal praegu on, aga mõtlesin, et sellest sõltumata on mul aeg endale teistsugused osta.

Matemaatika raskusaste

Lugesin "Horisondist" intervjuud inimesega, kes on õppinud matemaatikat ja psühholoogiat. Tal ilmselt kõigi õppeainete kohta ei ole võrdselt andmeid, aga tema jutust jäi mulje, et õpilaste ja lapsevanemate jaoks eriti vastumeelne õppeaine on matemaatika. Minu koolimälestused seda ei kinnita. Esimeses klassis nimetasin matemaatikat oma lemmikaineks. Hiljem polnud mul matemaatika hinne alati kõige parem, aga põhjuseks ei pidanud ma õppeaine raskust, vaid ebaõiglast hindamist. Üks naabritüdruk küll hoiatas, et kuuendast klassist läheb matemaatika raskeks. Minu jaoks üheksanda klassini oli kerge, vähemalt teooria, arvutamises võisin vigu teha. Kui eksameid valida sai, siis meie klassis eelistati kõige rohkem matemaatikaeksamit.

Intervjuus öeldakse, et matemaatika on selle poolest teistest ainetest raskem, et kui teadmistesse lüngad sisse jäävad, siis hiljem ei saa enam tervikust aru. Mina kooliajal põhjendasin matemaatikaeksami eelistamist vastupidi sellega, et seal ei pea midagi pähe õppima, vaid kõik saab eksamiruumis välja mõelda. Päheõppimisaineteks pidasin võõrkeeli, kus pidi varem õpitud sõnu mäletama. Üks klassiõde küll arvas vastupidi, et matemaatikas tuleb valemid pähe tuupida, aga keelt ei saa tuupida. Kuna mul olid reaalainetes hinded paremad kui võõrkeeltes, otsustasin keskkooli minna klassi, millel oli suurem reaalkallak.

Ma ei mäleta, et meie klassis oleks keegi nimetanud matemaatikat kõige raskemaks aineks. Kirutud on vene keelt, kehalist kasvatust, perekonnaõpetust, füüsikat, keemiat, bioloogiat ja kirjandust. Üks  õpetaja halvustas usundilugu, teine keemiat ja füüsikat, kolmas kõiki aineid peale kehalise kasvatuse, eesti keele, laulmise ja matemaatika. Keskkoolis tegi matemaatika õppimise mulle raskemaks see, et ma ei näinud enam nii hästi tahvlile, aga matemaatikaolümpiaadidel hakkasin käima just keskkoolis.

Uus leksikon

Oli ilmunud uus leksikon. Selles oli kirjas ka minu nimi. Minu kohta käivas artiklis oli viiteid rohkem kui ma ise koduleheküljele olin pannud. Aga minu nimi oli raamatus kirjas vaid viimasel hetkel lisatud lisades, mitte põhiosas. Isa nime raamatus ei olnud. Mõtlesin, et võibolla olen mina sees sellepärast, et isa ja mind aeti segi. Siis sain aru, et isa ei saagi selles raamatus olla, sest leksikonis on loetletud vaid psühhiaatreid ja psüühikahäiretega inimesi.

Uutmoodi partiianalüüsid

Mulle kiir- ja välkmale enam ei meeldi, sest nende ajal saab vähem mõelda kui igapäevaselt. Pealegi olen ma kiirmales juba mitu esikohta saanud. Täna kiirturniirile mineku asemel analüüsisin ühte detsembrikuist Tartu meistrivõistluste kaotuspartiid, kahe partii analüüs oli mul juba varem kaustikusse üles kirjutatud. Kirjutan kõik kolm analüüsi siia ümber:

4. voor
Runnel – Vorobjov
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 e6 4. Oc6 bc 5. d4 cd 6. Ld4 c5 7. La4 Ob7 8. c3 Oc6 9. Lc2 Rf6 10. Rbd2 d5 11. ed Ld5 12. c4 Lh5 13. b3 Od6 14. Ob2 Of4 15. 0-0 Vd8 16. Vad1 Vd2 17. Vd2 Of3 18. h3 Lg5 19. Vd8 Ke7 20. Of6 gf 21. Vd7+ Kf8 22. g4 Og4 23. h4 Lh4 24. f3 Oe3+ 25. alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 35 ja mustal 45 minutit.

Analüüsi kohaselt esimene viga oli 7. La4, mis andis mustale edu arenduses. Kui üldse midagi päästis, siis ei tohtinud valge teha lühikest vangerdust, sest mustal oli ründavaid nuppe rohkem kui valgel kaitsvaid. Võibolla oleks saanud edasi mängida pika vangerduse korral. Must oleks saanud vist enametturi, aga see oleks andnud valgele vastu mõningaid rünnakulootusi. Kui must oleks mängus juhtunud vankrikahingu vastu võtnud, oleks ta jäänud samuti enamviguriga, ainult matirünnaku asemel oleks tulnud seda realiseerida lõppmängus. Käisin La4 vist lootuses rünnata etturit a7 ja takistada musta d-etturi arendamist, aga must saab etturit kaitsta ka käiguga Lc7 ja d-etturi saab ta arendada vangerduse korral ka siis, kui ei tee head käiku Oc6.

Keskkooli ajal ma analüüsisin ühte mängu Vorobjoviga väga pikalt, aga nüüd teostasin vähem kui ühe tunnise analüüsi, mõeldes igal käigul viis mõtet, kuni oli näha, et seis on lootusetu. Võibolla teen sellele analüüsile hiljem uue ringi, aga vahepeal oleks kasulik analüüsida ka teisi partiisid.

2. voor

Tomson – Runnel

1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. c3 Rc6 5. cd Rf6 6. Od3 Oe7 7. Rc3 d6 8. 0-0 0-0 9. h3 a6 10. Of4 b5 11. Le2 Ob7 12. Vfd1 b4 13. Rb1 d5 14. e5 Rd7 15. Rbd2 Rb6 16. Vac1 Ld7 17. Rb3 Ra4 18. h4 Vfc8 19. h5 h6 20. Ob1 f5 21. ef Of6 22. Lc2 Re7 23. Lh7+ Kf8 24. Re5 Oe5 25. Oe5 Rg8 26. Rc5 Rc5 27. dc Vc6 28. Vd4 Oc8 29. Vf4+ Rf6 30. Lh8+ Kf7 31. Og6 Ke7 32. Of6 gf 33. Lf6++ Valgel jäi mõtlemisaega alles 58 ja mustal 29 minutit.

Ma kaotasin selle mängu, kuna valge sai nii ruumilise ülekaalu tsentris kui ka tulejõu ülekaalu kuningatiival. Omalt poolt püüdsin nuppe edasi liigutada liputiival, aga kui mõlemad kuningad asusid kuningatiival, oli liputiib kõige ebaolulisem lauakolmandik. Pärast käiku e5 lahkus ratsu kuningatiiva kaitsest.  Võibolla oleks päästnud, kui ma oleks püüdnud ratsut kaitsesse tagasi tuua, selle asemel viisin ta laua kõige kaugemale servale. Kui ratsu oleks olnud f8, ei oleks saanud lipp käia h7. Võibolla oleks saanud ratsu f6 järel ka sellele väljale tagasi tuua, aga ma kartsin vist, et e6 jääb nõrgaks.

Avangus pidi vist c3 järel käima kohe d5. Enne Of4 oleks ehk saanud käia ka e5. Mõnes variandis võib nii ettur d6 nõrgaks jääda, aga kui valge on ise löönud cd, on musta d-ettur paremini kaitstud.

Kahingut c3 vastu võtta poleks ilmselt hea olnud, sest siis oleks valgel olnud arendatud kaks ja mustal null vigurit, kuigi käigul oleks olnud must. Sümmeetrilised etturid ja samale tiivale vangerdatud kuningad oleks võinud anda õige mängu korral viigi.

5. voor
Toomast – Runnel
1. b3 d5 2. Ob2 c5 3. e3 Rc6 4. Rf3 e6 5. Oe2 Rf6 6. d4 Oe7 7. 0-0 0-0 8. Rbd2 b6 9. c4 cd 10. Rd4 Rd4 11. Od4 Ob7 12. Of3 Ld7 13. Ve1 dc 14. Ob7 Lb7 15. Rc4 Vfd8 16. Le2 Vac8 17. Vac1 Le4 18. Of6 Of6 19. Rd6 La8 20. Rc8 Vc8 21. Vc8 Lc8 22. Vd1 g6 23. h3 h5 24. Ld3 Kg7 25. Ld7 Lc2 26. Ld2 Lf5 27. Vc1 g5 28. Le2 g4 29. hg hg 30. Vc4 Lb1 31. Lf1 La2 32. Vg4 Kf8 33. Ld1 Oe7 34. Va4 Lb2 33. Va7 b5 36. Va8+ Kg7 37. Ld4+ Ld4 38. ed b4 39. Vc8 Of6 40. Vc4 Od7 41. f3 Kf6 42. Kf2 Kg6 43. Ke3 f5 44. Kd3 Kg5 45. Vc6 Kf4 46. Ve6 Of8 47. Kc4 Kg3 48. Vf6 Oe7 49. Vf5 Kg2 50. d5 Kg3 51. Kb5 Od6 52. Kc6 Of4 53. Vf4 alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 39 ja mustal 25 minutit.

Analüüsisin partiid kvaliteedikaotuseni. Kaotasin kvaliteedi taktika, mitte strateegia vigade tõttu. Muidu oli seis viigihõnguline, sest etturid paikneid sümmeetriliselt ja ka kuningad olid vangerdatud samale tiivale. Vastasel oli tsentris ohtlik vigurite ülekaal, teiselt poolt jõudsid minu vankrid rutem vabadele liinidele.

Kuid ilmselt sain ma avangus paremini mängida. Vastase passiivsevõitu käike b3 ja e3 oleks saanud kasutada ruumilise ülekaalu haaramiseks, kuid ma jäin nii arenduses kui ka ruumiliselt maha. Tean, et selles avangus on must käinud e5 ja f6, kuid tahtsin vaheldust. E5 ja f6 tunduvad siiski paremad, sest piiravad oda tegevust ja annavad lootust, et must saab keskjoonele kolm, mitte kaks etturit. Minu käigud e6 ja b6 ei olnud kõige aktiivsemad. Etturitsentri loomise korral saab seda küll teooria järgi rünnata, aga igas mängus pole selline ründamisvõimalus vastastele edu toonud.

Juhul kui mul pärast kvaliteedikaotust veel mingeid lootusi oli, siis vastase vigade tõttu, muidu peaks seis olema juba õige mängu korral kaotatud.

Ma mõtlesin mängu ajal, et lipu tsentrisse käimine on riskantne, kui ma seda siiski tegin, oleks ma pidanud ähvardusi pikemalt kontrollima. Aga sellisel korral ähvardab ajapuudusesse jäämine, nii et võibolla oleks vähem riskantne olnud lipu asemel vigurite või etturitega edasiliikumine. Pikemalt mõtlemine on pealegi väsitavam, mul on sageli unisusega proleeme.

Suvila

Kaudne mõte

Lugesin Helina unenäokirjeldusi. Nendes oli aru saada, millest jutt käib, kuigi neid asju polnud otseselt nimetatud.

Topeltettur ratsulõppmängus

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 f6 6. d4 ed 7. Ld4 Og4 8. Ld8+ Vd8 9. Rbd2 Oe6 10. b3 Ob4 11. a3 Oc3 12. Vb1 g5 13. Vd1 g4 14. Re1 h5 15. Rd3 Re7 16. Ob2 Ob2 17. Rb2 h4 18. Rdc4 Vd1+ 19. Vd1 Vh5 20. Re3 Vg5 21. b4 g3 22. hg hg 23. f4 Vg7 24. Rbc4 Oc4 25. Rc4 Vg4 26. Vf1 b6 27. Re3 Vh4 28. Vf3 Rg6 29. f5 Rf4 30. c4 Rh5 31. Rf1 Ve4 32. Ve3 Ve3 33. Re3 a5 34. ba ba 35. Kf1 Rf4 36. Ke1 Kd7 37. Kd2 Kd6 38. Kc3 Ke5 39. Rf1 Rh5 40. Re3 Ke4 41. Kd2 Rg7 42. c5 a4 43. Ke2 Rh5 44. Rf1 Kf4 45. Re3 Ke4 46. Rf1 Kf4 47. Rd2 Rg7 48. Rc4 Rf5 49. Rb2 Rd4+ 50. Kf1 Re6 51. Ra4 Ke3 52. Ke1 f5 53. Rb2 Rc5 54. a4 Rb7 55. Rc4+ Kd4 56. a5 Rc5 57. Rd2 Kd3 58. Rb3 Rb3 59. a6 f4 60. a7 Ra1 61. a8L Rc2+ 62. Kf1 Re3+ 63. Kg1 Rd5 64. Lc6 Ke4 65. Kf1 Ke5 66. Ke2 Ke4 67. Lc4+ Ke5 68. Kf3 Kd6 69. Ke4 c6 70. Ld4 Kd7 71. Ke5 Ke8 72. Kd6 Kf7 73. Kc6 Re7+ 74. Kd7 Rg6 75. Ld5+ Kf6 76. Ld6+ Kf7 77. Le6+ Kg7 78. Lg4 Kf7 79. Lf5+ Kg7 80. Ke8 f3 81. Lf3 Kh7 82. Lg3 Kg7 83. Lg5 Kh7 84. Kf7 Rh8+ 85. Kf6 Rg6 86. Lg6+ Kh8 87. Lg7++

Kõrgehitiste nähtavus

Olin mänginud maleturniiril. Olin oma partiid blogis avaldanud. Üks laps oli mänginud viimase käiguni, aga käikude arv tuli ikkagi väike. Võidi küsida, kuidas ma lapse partii avaldasin, aga ma avaldasin lihtsalt kõik partiid. Minu kohal turniirisaalis oli sööginõu, aga sellest ma süia ei tahtnud, sest arvatavasti oli keegi teine seal vahepeal söönud.

*

Lähenes ülikooli eksam. Ma olin oma konspekti laenanud ja nüüd esitas üks mees mulle selle põhjal ühe küsimuse. Konspekti oli laenatud arvatavasti selleks, et vaadata, mida ma pole üles kirjutanud, et saaks mulle eksamil raskemaid küsimusi esitada. Ma polnud üles kirjutanud neil hetkedel, kui õppejõud rääkis kiiremini, aga võibolla olid need lõigud ka üleskirjutamiseks mõeldud. Mõtlesin, et see mees esitas küsimuse esimese loengu esimeste ridade põhjal, kaugemale polegi ta arvatavasti lugenud.

*

Lugesin Peebo mälestusi malevõistlustest. Ta kirjutas, et käis ükskord välismaal võistlustel, aga ei saanud maksimaalselt head tulemust, sest muutus uniseks. Ta kirjutas uniseks jäämisest kui millestki erakordsest, mina jäin uniseks sageli, aga minu meelest oli sellest hoolimata võimalik hästi mängida. Tõmbasin paberi peal tikku. Paber võttis kahest kohast tuld. Nüüd tuli kiiresti tegutseda, et ei tekiks tulekahju. Kustutasin leegid sõrmega. Mõtlesin, et võibolla tuleb nüüd sõrme otsa vill.

*

Seisime Leninakani puiestee bussipeatuses Anne tänava üheksakorruseliste majade kandis. Ma olin varem kirjutanud, nagu me oleksime elanud kunagi siin linna viimase bussipeatuse juures, tegelikult tuli üks peatus veel. Vaatasin katlamaja korstent ja telemasti, mis siia ära paistsid. Rääkisin, et need paistavad nii pikas ulatuses. Lisasin, et ühel päeval võidakse mõlemad lammutada ja siis saame vaadata ainult taevast.

Võidulootused

Näitasin maleseisu, et kui lipp ja vastase ratsu oleksid samal real ja lipuga pool käiks vahelt etturi edasi, ähvardades sellega vastase teist vigurit, siis läheks vastasel üks kahest vigurist kaotsi. Jätsin näitamise pooleli ja ütlesin, et ma pole kindel, kas tempod klapivad, aga üldpõhimõte on selline.

*

Mind kiideti, et ma mängisin ühte lõppmängu hästi. Vastasin, et ma mängisin seda eeskuju järgi, eeskujuks olev partii lõppes minule sarnase poole võiduga, aga minul oli seis natuke teistsugune, võibolla see oleks läinud õige mängu korral viiki.

Poolikud saiakesed

Tegin ürituseks ettevalmistusi. Panin toidu valmis, sealhulgas kolm poolikut saiakest. Aga külalisi tuli rohkem kui kolm. Hakkasin ühele neist asju seletama, aga kõigi poole korraga ei pöördunud. Käisin ringi ja siis pöördusin peolaua juurde. Ütlesin ühe taldriku kohta, et see on vist puhas. Klaus vastas, et see on must. Võtsin teise taldriku.

Üksiolek ja varjamine

Kõndisin üle Toomemäe. Mõtlesin, et ma justkui eelistan üksindust, aga on ka märke, et mulle meeldib teistega koos kõndida. Aga siiski põhiliselt tahan ma üksi kõndida, sest ma olen kõndimise ajal mõttes laulnud: "Kuid pikk tee kutsub mind ja ma pean lahkuma." Jõudsin ülikooli raamatukogu taha. Seal seisis rahvas kontserdipiletite sabas, sealhulgas tuttavaid. Võidi mõelda, et ma tahan ka kontserdipiletit osta, aga sel juhul eksiti. Sisenesin hoopis hoone tagumisest otsast ja hakkasin otsima teed läbi hoone. Kuigi olin sisenenud raekotta, väljusin ühest uksest alles kolmveerand Raekoja platsi hiljem. Hoone oli suurem kui ma välisel vaatlusel arvanud olin.

*

Lamasin voodis ja puutusin kättpidi ühe seisva inimesega kokku. Mul olid silmad kinni. Lamaja puudutamine oli katse, kas ta tunneb kompimise järgi teise inimese ära või teeb silmad lahti, et vaadata, kes teda puudutab. Kuna ma silmi lahti ei teinud, siis järeldati, et ma tundsin ära. Romantismist varasema sarnase stiili ajal oli olnud vajadus oma nägu varjata, romantismi ajal oli see vajadus kadunud, aga mina varjasin edasi.

Aprilliluuletus

Saan tellimuse kirjutada luuleajakirjale "Grafomaan" aprillinali. Mõtlen, mis võiks olla naljakas. Võibolla see, kui luuletuses oleks midagi uut moodi. Näiteks ei paikneks riimsõnad ridade lõpus, vaid alguses või keskel. Ja pealkirja asemel oleks allkiri. Või viimast võtet ma olen juba näinud, võiks olla keskkiri. Hakkan luuletust välja mõtlema:

"Meri vahutas, kui vabanes jääst.

Veri oli külm ja sinine.

Külmavereline oli minna merele.

Kulmugi ei pannud see kerkima.

KESKKIRI: UUTMOODI LUULETUS

Üle mere ma läksingi.

Tundsin veres põnevustunnet.

Meie peres oli varemgi merereisijaid olnud.

Ütlesin tere, kui jõudsin teisele kaldale."

Saadan luuletuse ajakirjale ära. Ajakirjast vastatakse, et kuna luuletusel ei ole pealkirja, pannakse ajakirjanumbri sisukorda selle esimene rida. Aga kuna aprillinumber on juba kohe ilmumas, siis pannakse see maikuu numbrisse.

Klassikaaslaste jutt

Kaks inimest kirjutasid kumbki, et tema pool maal võiks klassikokkutuleku korraldada. Sain teada üha rohkem inimesi, kelle maakoht oli meie talu lähedal. Panin kuuldu blogisse kirja. Nüüd teised võisid mõelda, et nemad rääkisid purjus peaga ja mina võtsin seda tõsiselt. Panin nimeliselt kirja, kes mida rääkis, seetõttu võidi imestada, et ma kõik ära tundsin. Ühel klassikokkutulekul ma olin ühelt klassikaaslaselt küsinud, kes ta on.

Teravused liputiival

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
1. e4 c5 2. c3 d5 3. Ob5+ Od7 4. Od7+ Ld7 5. d3 de 6. de Ld1+ 7. Kd1 Rc6 8. Og5 h6 9. Oe3 b6 10. Rd2 Rf6 11. Rgf3 e5 12. Rc4 Rg4 13. h3 Re3+ 14. fe 0-0-0+ 15. Kc2 Od6 16. Vhd1 Oc7 17. Vd5 f6 18. Vad1 Re7 19. V5d3 Vd3 20. Vd3 Vd8 21. b4 cb 22. cb b5 23. Rb2 Ob6 24. Vd8+ Kd8 25. Kd3 Rc6 26. a3 Kd7 27. g4 g5 28. h4 a6 29. h5 Rd8 30. Re1 Rf7 31. a4 Rd6 32. a5 Oa7 33. Rd1 Rc4 34. Rg2 Ob8 35. Rf2 Od6 36. Kc3 Oe7 37. Rd1 Rd6 38. Rf2 Kc6 39. Re1 Rc4 40. Rc2 Od6 41. Rd1 Ob8 42. Kd3 Oa7 43. Rc3 Kd7 44. Rd5 Ke6 45. Rc7+ Kd6 46. Ra6 Kc6 47. Ke2 Kb7 48. Rc5+ Oc5 49. a6+ Ka6 50. bc Ka5 51. Kd3 Rb2+ 52. Kd2 Ra4 53. Ke2 Rc5 54. Kf2 Re4+ 55. Kf3 Rd6 56. e4 b4 57. Re3 b3 58. Rd1 Ka4 59. Ke3 Ka3 60. Kd3 b2 61. Kc2 Rc4 62. Rc3 Re3+ 63. Kd2 Kb3 64. Rb1 Rg4 ja valge sai 93. käigul mati.

Ühistu koosolek

Hakkasin esimest korda emaga korteriühistu koosolekule kaasa minema. Koosoleku põhipäevakorrapunktina oli välja kuulutatud ühe ansambli esinemine, aga meile meeldis teine esinema pidav ansambel rohkem. Jõudsime koosolekusaali kohale. Tõstsin endale putru. Kui kraapisin taraterad välja ka tõstmisvahendi pragudest, sai mulle taldrikusse putru liiga palju. Lisaks olin ma enne tulekut kodus söönud, nii et minu taldrikus oli nüüd kindlasti liiga suur ports. Jätsin taldriku lauale ja läksin saali ette. Mulle tuli mõte, et nii võib keegi minu taldrikusse mürki visata, seetõttu suundusin oma kohale tagasi. Aga sinna oli vahepeal istunud üks mees. Ma ei hakanud tema lahkumist nõudma, vaid tõstsin oma toidud üks koht ettepoole. Ühte toiduainet ma enam kätte ei saanud. Mul tekkis selle mehega sõnavahetus, sellest pääsemiseks otsustasin teist korda kohta vahetada. Vaatasin ringi, kus on vabu kohti, neid ei olnud enam palju. Viimases reas tundus vaba koht olevat, kuigi võibolla oli selle omanik sealt ainult ajutiselt lahkunud. Viisin oma asjad sinna ühe noore naise kõrvale. Aga see naine ütles, et ta töötab arvutiga ja arvuti juhe läheb üle selle tooli, seetõttu palus ta mul mõni teine koht otsida. Ma polnud kindel, kas juhtme pärast on vaja kohta vahetada, aga vaatasin uuesti ringi, kas kuskil veel mõni vaba koht on. Üle vahekäigu samuti viimases reas oli tühi tool ka teise noore naise kõrval. Küsisin, kas sinna võib istuda. Naine vastas, et võib küll. Pudruports minu taldrikus oli väiksemaks jäänud, võibolla kokkuvajumise tõttu. Küsisin, kes on mu keefiriklaasi tühjaks joonud. Läksin küsima minu algse koha hõivanud mehelt, kas tema jõi klaasi tühjaks. Ta vastas, et ma ise jõin. Nõustusin, et võibolla ma tõesti halva maitse suust kõrvaldamiseks jõin ise. Nüüd ma enam ruumis kuskilt midagi juua ei leidnud, aga kuivalt ei saanud ma süia.

Seis laual

Olin ühes ruumis. Tahtsin minna duši alla. Aga ruumis oli ka tüdrukuid, seetõttu tuli lahti riietuda sirmi taga, sest kõik teisest soost inimeste nähes lahti ei riietunud. Istusin lavale sirmi varjus. Aga sirm oli ühelt küljelt lahtine ja minu kõrval istus ikkagi üks naine.

*

Sõitsime autoga. Autojuht ei vaadanud tükk aega autost välja, vaid lasi sellel ise ennast juhtida. Ütlesin lõpuks, et nüüd ta peab aknast välja vaatama, sest teel on kurv. Auto jõudis Tartusse. Minu arvates pidi ka linna vahel tingimata aknast välja vaatama, sest linnas oli rohkem jalakäijaid. Nägime autoaknast, kuidas kaks inimest omavahel kokku põrkasid ja maha kukkusid. Läksime autost välja. Ma ei tohtinud enam autosse tagasi istuda, sest seda püüti nüüd kasutada kannatanute haiglasse viimiseks. Üks inimene püüdis kannatanuid autosse tõsta, aga ei jaksanud. Teine jaksas paremini, aga pillas ka ühe kannatanu pea vastu maad, nii et võibolla sai see hoopis nüüd surma. Selgus, et haigla oli siinsamas.

*

Näitasin Siirile arvutist fotosid. Olin pildistanud Paidet. Siiri tahtis, et ma kingiks talle fotost paberkoopia. Ütlesin, et ma pole veel ühtegi fotot paberile ilmutada lasknud. Küsisin, kui palju paberfotosid ta tahab. Selgus, et talle ühest piisab.

*

Kirjutati ühest raamatust. Seda võrreldi ühe Medijaineni raamatuga, mida nimetati vähem tuntuks. See tuli mulle üllatusena, sest mina tundsin Medijaineni raamatut hästi.

*

Mängisin malet. Mõtlesin, et võibolla peaksin oda oma kahte etturit kaitsma panema. Mõtlesin, et kuningatiival on suletud etturikett, pean ründama liputiival. Mõtlesin, et mul on vankrid kaheksandal real ühendatud ja nüüd viin nende taha h8 lipu. Vastane tegi ootamatu käigu f6. Selle järel küsisin, kus mu lipp on. Ütlesin, et vastane ei saanud f6 lippu lüia, sest see asus teises kohas. Vastane väitis, et mul oli lipp f6. Ütlesin, et kui vastane teeb valekäigu, siis mina temaga enam edasi ei mängi. Ühes mängus varem oli juba nii juhtunud. Protokolli ka ei usutud. Küsiti, mille jaoks protokoll siis üldse on. Vastasin, et protokollist on siiski kasu, sest seda saab kasutada koduses analüüsis.

Film lilleaiast

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=ZYmN05CZTuE lühikest dokumentaalfilmi lilleaiast. Filmil oli saksakeelne pealkiri, aga inimkeelt filmis ei kõlanud. Selle asemel lasti klassikalist muusikat ja linnulaulu. Varem olen kuulnud muusikaplaate ja linnulaulu plaate, aga siin olid muusika ja linnulaul kokku segatud. Kostis ka purskkaevu solinat ja tornikella löömist. Aiast väljas oli näha autot mööda sõitmas, aga automürin mikrofoni ei jäänud. Õite peal oli näha putukaid – mesilasi, liblikaid ja kedagi kolmandat.

Raudteejaamas

Läksin rongi peale, et sõita Tartust Tallinnasse. Väljusin veel rongist, et käia jaamahoone wc-s. Kui wc-s oli käidud, oli rong läinud. See oli halb, sest minu raha ja dokumendid olid jäänud rongi, ilma nendeta teise rongiga Tallinnasse sõites ma poleks seal hakkama saanud. Võis ka olla, et rong ei olnud ära sõitnud, vaid et ma otsisin seda valest kohast. Mõtlesin, et Tallinnas peaksin minema raekoja juurde.

Linkidega arvustus

Tellisin oma eelmisel aastal ilmunud luulekogu kohta arvustuse. Kinkisin tuttavale blogijale oma raamatu ja ta oli nõus selle kohta arvustuse kirjutama. See on nüüd ilmunud aadressil https://laiapea.eu/simo-runnel-esimene-poolsajand/ .

Nuppe puudu

Päevakeskuses oli uus hinnakiri. Asja tegi keerulisemaks, et tööpäevadel ja pühapäeviti olid hinnad erinevad, nii et need võisid omavahel segi minna. Aga asja tegi lihtsamaks, et pühapäeviti ma siin ei käinudki. Praegu pidi algama kiirturniir ja ma pidin mängima Tättega. Panin juba nupud peale ja tegime esimesed käigud, kui märkasin, et ajalehest võetud malelaual on trükitud musta liputiivale reklaam, nii et minul liputiiva nuppe ei olnud. Ütlesin, et võtame teise malelaua ja hakkame otsast peale, sest mul on pooled nupud puudu. Täpsustasin, et rohkem kui pooled, sest lipp on tugevam kui kuningas. Hakkasime teisele lauale nuppe panema, aga see läks aeglaselt. Tegin ettepaneku, et keerame endale 15 minuti asemel 5 minutit mõtlemisaega, et teistele mängijatele järele jõuda ja teise vooruga õigel ajal alustada. Peebo ütles ka, et graafikus peab püsima. Panin Tättele ühe etturi vähem kui endale. Ma teadsin küll, et muude etturite peale f-etturi etteandmine võib etteandjale kasuks tulla, aga ma ei viitsinud c-etturi etteandmist f-etturi oma vastu vahetada. Tegin ettepaneku, et kui mul on rohkem nuppe, siis ma keeran endale ühe minuti vähem aega. Tätte seda siiski ei tahtnud. Nuppude peale panek kestis veel kaua. Ütlesin, et siin on nõidus, nupud, mis on juba peale pandud, kaovad uuesti ära. Lõpuks saime nupud peale ja hakkasime mängima. Käisin lipu välja liputiiva nuppude ähvardamiseks, aga mul tuli mõte, et viin selle diagonaalkäiguga üle hoopis kuningatiivale. Vastase kuningas oli h3 ja mõtlesin, et panen käiguga Lh1 mati. Siis vaatasin, et päris matti siiski ei tule, sest valge lipp kaitseb välja h1, kuigi valgel on kuningatiivalt muid nuppe puudu.

Ungari keele omatavate käänamine

Minu oma -im, -em, -am.

Minu juustes minu kamm.

 

Sinu oma -id, -ed, -ad.

Minult oma kingi saad.

 

Tema oma -ja, -e, -a.

Oma majas elab ta.

 

Meie oma -ink -ünk, -unk.

Lõhnastajaks on meil skunk.

 

Teie oma -tok, -tek, -tok.

Teie lõhna määrab sokk.

 

Nende oma -juk, -ük, -uk.

Nende uksel ees on lukk.

Poola raudteed

Elias Oppenrieder. Einen neuen Staat bauen. Die Entwicklung des polnischen Schienennetzes in der Zwischenkriegszeit. // Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung. Journal of East Central European Studies. 73. 2024. 3. Verlag Herder-Institut. Lk. 431–464.

Lugesin artiklit Poola raudteevõrgust. Pealkirja järgi on teemaks maailmasõdadevaheline aeg, aga mainitakse ka varasemat ja hilisemat aega. 18. sajandil jagati Poola Venemaa, Austria ning Preisimaa vahel. Artikli järgi peegeldub see jagamine Poola raudteede tiheduses siiamaani. Kõige hõredamalt oli raudteid Venemaale kuuluval alal, keskmiselt Austria alal ja kõige tihedamalt Preisimaale kuuluval alal. Pärast Poola iseseisvumist ehitati raudteid juurde, kuid ka sellega ei toimunud ühtlustumist, sest raudteid ehitati rohkem sinna, kus infrastruktuur oli olemas. Lääne-Poola oli tööstuslikum ja söetööstus vajas rohkem raudteid. Tol ajal kuulusid Poolale ka praegused Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene alad. Nii tuli välja, et raudteid ehitati rohkem poolakate ja vähem vähemusrahvustega alale, kuid artikli autori arvates ei olnud rahvuslik kuuluvus siin määrav.

Raudteid ei ehitatud nii palju nagu sooviti, sest takistas rahapuudus. Raudteed olevat olnud tähtsad Poola-Nõukogude sõjas Vene kodusõja ajal. Poolakad arvanud, et ilma raudteedeta nad kaotaksid sõja. Meile on koolis õpetatud, et ajal, kui raudteid ei olnud veel olemas, käisid poolakad siiski ära Moskvas. Teiselt poolt Teises maailmasõjas ei päästnud ka raudteed. Varasema Poola-Nõukogude sõja kohta kirjutati, et vägesid sai transportida ainult raudteid mööda, aga varem oli ka sealkandis sõditud.

Artikli autor paistab arvavat, et mida tihedam raudteevõrk, seda parem. Praegu Eestis kõik ei ole uue raudtee ehitamise poolt. Eestis on varem olemas olnud kitsarööpmelised raudteed kasutusest välja langenud. Mulle kunagi näidati Paide kitsarööpmelist raudteed, mis ei olnud enam kasutuses. Looduskaitse seisukohalt võib rohkem transporti tähendada kiiremat kliimasoojenemist, teiselt poolt ühistransport võib olla vähem reostav kui igal ühel isikliku auto olemasolu. Kui Ida-Poolas on vähem raudteid, siis see ei ütle, kui palju seal on muud transporti ja kui sageli rongid raudteed mööda sõidavad. Artikkel ei anna majandusest tervikpilti.

Tagalavahetused

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 f6 6. d4 Og4 7. c3 Of3 8. Lf3 ed 9. Vd1 c5 10. Oe3 d3 11. c4 b5 12. Rd2 g6 13. Vac1 Od6 14. a3 Oe5 15. cb Ob2 16. Vb1 Oa3 17. ba Ld7 18. Vb3 Ob4 19. Rc4 Le6 20. Vc1 Vd8 21. Od2 La6 22. Ob4 cb 23. Vd3 Vd3 24. Ld3 Re7 25. Lb3 Rc6 26. Re3 Rd4 27. Lb4 Re2+ 28. Kh1 Rc1 29. Lb8+ Kd7 30. Lh8 Le2 31. Lg7+ Ke6 32. Lg8+ Ke5 33. Ld5+ Kf4 34. g3+ Kf3 35. e5+ Kf2 36. Lg2+ Ke3 37. Le2+ Ke2 38. ef Rd3 39. f7 Kf1 40. h3 c5 41. f8L+ Ke2 42. Le7+ Kd2 43. Lh7 c4 44. Lg6 c3 45. Lg5+ Ke2 46. Lg4+ Kd2 47. Lg5+ Ke2 48. Le7+ Kd2 49. Lc7 c2 50. h4 c1L+ 51. Lc1+ Kc1 52. h5 Rf2+ 53. Kg2 Re4 54. Kf3 Rg5+ 55. Kf4 Re6+ 56. Kf5 Rg7+ 57. Kg6 Re6 58. h6 Rf8+ 59. Kg7 Re6+ 60. Kf6 Rf8 61. Kg7 Re6+ 62. Kg8 Rg5 63. h7 Rh7 64. Kh7 ja must sai 83. käigul mati.

Varjumine

Vaadati aknast välja. Nähti, et kanalisaar põleb. Hakati varjenditesse minema. Varjuda võis keldrisse ja veel kahte kohta. Otsustasin võtta kaasa ID-kaardi. Järgmiseks mõtlesin, et võtan ka rahakoti. Kuigi minu käes rahakotti nähes võidi tahta seda ära varastada. Varjuda võis ka keldrist kõrgemal lihtsalt keset ruume seistes, mida ma tegingi. Olime kirjanike suvilas ja suundusin meie sealse korteri taharuumidesse.

Aru ja Hermann

Krista Aru. „Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“. EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 6. Tartu 2008. EKM Teaduskirjastus. Praegu loetud leheküljeni 106. Kokku 479 lehekülge.

Olen selle raamatu Jaan Tõnissoni puudutavale osale ühe raamatu eessõna tekstis viidanud. Nüüd otsustasin Aru raamatu uuesti kätte võtta, et keskenduda Karl August Hermanni osale. Mõni tund enne plaani teokstegemisega alustamist tuli raamatu autori surmateade.

Krista Aruga kohtusin esimest korda, kui mul oli vaja ühele ilukirjandusliku raamatu rahataotlusele soovituskirja. Mul soovitati pöörduda Kirjandusmuuseumi direktori Aru poole. Läksin tema kabinetti. Ütlesin vist, et võibolla mulle eelmise taotluse peale sellepärast raha ei antudki, et ma panin käsikirja kaasa. Aru seda oletust ei uskunud, öeldes, et kes Kultuurkapitalis ikka käsikirja hindab. Hiljem kirjutas ta minu koostatud Tõnissoni raamatu kohta ise arvustuse. Võibolla olin teda näinud ka maal, sest hiljem on räägitud, et kui suvitasime Peedu kirjanike suvilas, oli Krista Aru meie üle aia naaber. Tolle aia kohta mäletan, et ühel jaaniõhtul lasid noored seal valju muusikat. Olen kuulanud Krista Aru kõnesid Jaan Tõnissoni teemalistel üritustel ja kirjutanud internetis tema kaheköitelisest Jaan Tõnissoni elulooraamatust.

Praegu lugesin Aru raamatust sissejuhatavat osa ja Hermanni osa. Raamat on ilmunud ajal, kui blogimine ei olnud veel väga vana ja oli üsna populaarne. Aru arvab raamatus, et blogid on ajakirjandus. Rääkisin ka enne raamatu alustamist suuliselt, et mind huvitab ajakirjandusajalugu, kuna selle uurimine on magistritöö edasiarendus ja kuna ma kirjutan ise blogi.

Aru kirjutab, et ajakirjandusajaloo alguses oli olemas personaalne ajakirjandus, kui lehte tegi peamiselt üks inimene. Edasi tuli ajakirjandusteooria järgi väravavahi ajakirjandus, kus autorite arv lehes oli juba suurem, aga üks inimene otsustas nagu väravavaht, mis trükki pääseb. Personaalse ajakirjanduse näitena on toodud Jannseni „Perno Postimees“. Mõtlesin, et võibolla pole personaalne ajakirjandus kõige täpsem nimetus, kui toimetaja ei kirjutanud erinevalt paljudest blogijatest endast ega enda jaoks. Isegi kui lehel oli vaid üks autor, tuli arvestada ka lugejate ja tsensori maitsega.

Hermann toimetas oma varasematel toimetaja-aastatel „Eesti Postimeest“. Hiljem omandas ta ajalehe „Perno Postimees“, tõi selle Pärnust Tartusse ja nimetas ümber „Postimeheks“, rõhutades lehe päises siiski, et see on endine „Perno Postimees“. Selle lehe tähtsus hakkas tema ajal uuesti tõusma. Algul andis ta seda välja nädalalehena, siis poolpäevalehena ja lõpuks päevalehena. Vahepeal olid selle põhitegijad ajutiselt algul Eduard Vilde, hiljem Jaan Tõnisson, lõpuks Hermann loobus sellest lehest ja leht läks päriselt Tõnissoni kätte. Aru arvates Tõnissonil oli võitlejaomadusi ja Hermannil mitte. Minu meelest see on siiski suhteline, nagu males mingi järguga maletaja on ühest järgust tugevam ja teisest järgust nõrgem.

Hermann andis välja ka kuukirja „Laulu ja Mängu Leht“, millest vahepeal sai „Rahva Lõbu Leht“. Aru arvates Hermanni kuukiri oli väärtuslikum kui tema päevaleht. Arvan ka ise, et pikem ilmumistsükkel lubab teost tavaliselt paremini viimistleda. Aru ütleb, et kuukirjas oli Hermann julgem kui päevalehes. Oletan, et päevalehe karistuseks sulgemisega tahtis ta vähem riskida, sest päevaleht reklaami avaldades tõi paremini raha sisse. Aru järgi Hermann oli majanduses naiivne, poliitikas ettevaatlik, aga tugevam kultuuris ja keeleteaduses. Aru järgi viimaste teemadega oli „Postimees“ oma aja parim leht, kuigi ma mäletan, et nende teemadega tegeles ka „Olevik“.

Vahepeal ostis Hermann ära ka Kõrvi ajalehe „Valgus“ ja andis välja seda, üks tema väljaannetest oli „Hüüdja“, mille üks lisadest oli piiblikõlalise nimega „Hüüdja Hääl“. Hermann tegi katse uuesti välja andma hakata ka „Laulu ja Mängu Lehe“ nime all väljaannet, kuigi katse ei olnud eriti edukas. Ühes saatesõnas iseloomustasin Hermanni sangviinikuna ja leian talt ka praegu ilutsevat stiili, aga Aru on tähele pannud, et Hermann on ka palju selle üle virisenud, et tal on liiga vähe lugejaid.

Karistused maletajatele

Mängisin kiirmaleturniiril ühe endast vanema mehega. Mul tundus olevat parem seis, aga ma ei teadnud täpselt, kuidas seda realiseerida. Püüdsin olla ettevaatlik, et mitte midagi ette panna. Mul oli üks raske vigur vastase kuninga lähedal ja panin sinna ka teise, et kuningat ähvardada. Vastane ütles, et tulemus on viik, pani kelle seisma ja korjas nupud kokku. Mina leidsin, et kella ühepoolse otsusega seisma panemine peaks olema kaotus. Läksin ja rääkisin seda kohtunikule. Kohtunik märkis mulle võidu. Mõtlesin, et võibolla vastane nägi, et ta paneb mulle igavese tule peale. Aga võibolla ta tegi viigist rääkides nalja ning tegelikult alistus paratamatu mati tõttu.

*

Maja direktor tahtis ühte alkoholitarvitamise kalduvusega maletajat majast välja visata. Maletaja hakkas vastu ja nende vahel puhkes lööming. Teised ei sekkunud. Mõtlesin, et ühelt poolt on direktoril õigus väljaviskamisotsus teha, teiselt poolt on mul maletajast kahju, sest ta on elu aeg malet mänginud ja nüüd tuleks sellele lõpp. Vastuhakkamisega näitas ta taas oma võitleja iseloomu. Läksin maleklassi. Hiljem olin ühes teises ruumis, kui sinna tuli direktor, kes oli võitluses vigastada saanud. Ta ütles, et keegi oleks võinud talle appi tulla. Mõtlesin, et ma ei saanud appi minna, sest ma ei teadnud, kumma poolt olla.

Üldistused aastaülevaates

Lugesin uuest "Loomingust" eelmise aasta luule ülevaadet, mille on kirjutanud Saara Liis Jõerand. Kõik ilmunud luulekogud pole aastaülevaatesse nimeliselt ära mahtunud, aga üldistusi on tehtud kõigi raamatute kohta ja ülevaate kirjutaja on kõigi autorite vastu viisakas.

Sain teada, et minu luulekogus esinevad Ukraina sõja ning koroona teema on eelmise aasta luulekogudele tüüpilised. Veel koroonast kirjutamist peab ülevaate autor tüüpilisemaks küll harrastusluulele ning tema jaoks pole see teema enam huvitav. Varem on kirjutatud, et paremad autorid ei kiirusta teose trükki andmisega, vaid viimistlevad seda kauem. Ajaloolasi huvitavad kõik ajalooperioodid. Mul on ajalooharidus ja minu luulekogu eesmärk ei olnud kirjeldada viimaseid aastaid, vaid kogu elu. Ajaloo seisukohalt on kogu minu elulugu üksnes lähiajalugu, ajaloolasena tegelen natuke vanema perioodiga.

Ülevaate autor leiab veel, et harrastusluuletajad kirjutavad riimilist luulet ja et koolis võiks õpetada ka teistsugust. Ma kirjutan küll riimilist luulet, aga ma ei pea ennast eriti harrastuskirjutajaks, kui ma olen igapäevane kirjutaja. Ma ei kirjuta küll ainult luulet, aga luuletusi peast loen iga päev. Mulle kõlbab vabavärsiline luule küll analüüsimiseks, aga mul on vaja rohkem riimilist luulet, et lugeda seda peast tänaval kõndides, bussiga sõites, juuksuris istudes või jõuluvanale. Võidakse öelda, et mul on trükis ilmunud ainult neli luulekogu, aga ma ei pea roheliste vaadete tõttu vajalikuks maksimaalselt loomingut trükki anda.

Sport ja peolaud

Toas oli kaetud peolaud. Mõtlesin, et ühtesid poisse on kiidetud, et nad tegelevad paljude spordialadega ja kõigiga edukalt. Ma tegelesin ka paljude spordialadega ja kõigiga edutult. Aga matemaatiliselt pidid suurem osa spordiga tegelejaid olema edutud. Kõndisin üle peolaua ja astusin kogemata taldrikusse. Võidi küsida, kuidas ma pärast seda veel spordiga edasi tegelen. Aga minu meelest mul olidki lihtsalt kohmakad liigutused. Enne kui suured inimesed sööma hakkasid, söödeti väikestele poistele nende taldrikud tühjaks. Isa ütles naljalause suurte poiste kohta.

Mõtlemisviis

Mõtlesin selgitada, kuidas ma males mõtlen. Ma ei valinud käike maleliste mõtetega, vaid sõnalistega.

Akvaarium

Pikk kodutee

Kõndisin kodu poole. Jõudsin juba kodu lähedale, kui olin jälle äärelinnas. Kõndisin uuesti kodu poole, aga lõpuks olin jälle äärelinnas. Asusin kolmandat korda koduteele. Kartsin, et kui ma hakkan üksikuid samme eristama, siis lõppeb unenägu enne koju jõudmist.

Edukalt sisse

Ma polnud ülikoolis ühte õppeastmesse tasuta sisse saanud, aga järgmisse sain. Olin ülikoolis, et osaleda õppetöös. Üks õppejõud, kellega mul oli varem sissesaamise teemal juttu olnud, ütles mind nähes, et saingi sisse. Mul oli vahepeal õppetöö spurdi tõttu olnud aega lugeda ainult uurimistöö teemaga seotud materjale, muud ajalooajakirjad olid lugemata jäänud, kuigi olin lugenud mitteajaloo ajakirju. Nüüd oli jälle aega ajalooajakirjadest kõiki teemasid lugema hakata.

Nelja oda lõppmäng

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
1. d4 f5 2. c4 e6 3. g3 Rf6 4. Og2 Oe7 5. Rf3 0-0 6. 0-0 d5 7. Rc3 Rc6 8. cd Rd5 9. Re5 Rc3 10. bc Re5 11. de c6 12. Ld8 Vd8 13. Oe3 Od7 14. Vfd1 Oe8 15. Vd8 Od8 16. Vb1 b6 17. Vb4 Oc7 18. Of4 Vd8 19. Vd4 c5 20. Vd8 Od8 21. h4 Ob5 22. e4 Oc7 23. ef ef 24. Od5+ Kf8 25. c4 Oa4 26. Oe6 g6 27. Od5 Oc2 28. Oh6+ Ke7 29. f4 Ob1 30. a4 a5 31. Og8 Oc2 32. Oh7 Kf7 33. Kf2 Oa4 34. h5 gh 35. Of5 Ob3 36. Od3 a4 37. Oe2 a3 38. Oh5+ Ke7 39. Og5+ Kd7 40. Og4+ Kc6 41. Of3+ Kd7 42. Og4+ Ke8 43. e6 Od6 44. Oe2 Oe7 45. Oh6 Of6 46. Og5 Og5 47. Oh5+ Ke7 48. Od1 Od1 ja valge sai 62. käigul mati.

Paberite läbivaatus

Vaatasin oma pabereid läbi. Leidsin pooleli jäänud kirja Helinale. Selle nurk oli kortsus. Leidsin malepartii, mille ma olin ühel korral läbi vaatamiseks maleasjade sahtlist välja võtnud. Mõtlesin selle nüüd sinna tagasi panna.

Hinnete põhjendused

Vaatasin klassipäevikusse. Küsisin, miks on mulle kirjutatud ajaloos hinded kaks ja üks. Üks tüdruk vastas, et see on selle eest, et ma õpetajaga vaidlesin. Selgitasin, et õpetaja ise esitab küsimusi, ma vastasin neile. Jäin õpetajat ootama. Kui ta saabus, küsisin ka temalt, miks mul sellised hinded on. Ta ütles, et mul ei olnud selge, kumb oli sõjas aktiivne ja kumb passiivne pool. Vastasin, et nojah, sõja algul on üks aktiivne, sõja lõpul teine. Õpetaja ütles veel, et ma ei kirjeldanud õigesti, mis olid Ivan IV eesmärgid sõjas. Vastasin, et see ei ole teada, mis ta eesmärgid olid, teada on ainult, mida ta kirjutas. Lisasin, et ma ei mäleta, kas ma selleks kontrolltööks õppisin, aga üldjuhul on minu ajalooteadmised keskmisest suuremad ja mul peaksid paremad hinded olema. Lahkusin klassiruumist ja kõndisin läbi koolimaja. See oli hiljuti ümber ehitatud. See polnud mul esimene kord läbi ümberehitatud koolimaja kõndida, aga eelmine kord ma ei kartnud kukkuda ja nüüd kartsin.

Enne rongi väljumist

Pidin minema koos isa ja emaga rongi peale. Rongi väljumiseni oli kolm minutit. Mõtlesin, et võibolla jõuan enne jaamahoone wc-s ära käia. Isa kohta arvasin, et tema nii kiiresti rongi peale ei jõua. Mõtlesin, et kui lähen teise rongi wc-sse ja see rong peaks vahepeal sõitma hakkama, siis sõidan üks peatus ja lähen jala tagasi.

Nupud, ussid ning jalanõud

Hakkasin vennaga malet mängima. Ütlesin, et ärme tõsiselt mängime. Tegin meelega nõrku ja läbimõtlemata käike. Vend mängis natuke tõsisemalt. Tema nupud liikusid edasi ja panid mulle mati. Järgmisel käigul panin omakorda venna minu etturitega ümbritsetud kuningale etturimati. Tegelikult ma teadsin, et reeglite järgi loeb ainult esimene matt. Kuigi olin meelega nõrgalt mänginud, tegi kaotus ikkagi kurvaks.

*

Põrandal oli uss. Tundus, et see tuli minu varba seest. Mulle öeldi, et ma pean endal ussid välja ravima. Ma polnud siiski kindel, et uss varba seest tuli või et neid seal rohkem oleks. See uss oleks tulnud maha lüia, aga ta kadus ära. Kui olin toas üksi, siis vaatasin, et kardina peal on veel üks uss. Järgmisel hetkel vaatasin, et ma eksisin, see oli hoopis varjulaik ja terve kardin oli neid täis.

*

Olin vilistlasena kooli saalis. Tundus, et siin võivad vilistlased ka käia. Aga eakaaslased ütlesid mulle, et mul on õuejalanõud, ma pean vahetusjalanõud panema, et mitte pori sisse kanda. Ma polnud siiski kindel, kas vilistlaste kohta vahetusjalanõude nõue kehtib, igas asutuses seda polnud. Ma ei teadnud ka, kas mu tallad on mustad või puhtad.

Kahes linnas

Olime Uuel tänaval väikeste majade juures. Teisel pool teed kasvasid toomingamarjad. Küsisin ühelt inimeselt, kas ta on neid söönud. Ta vastas, et ei ole, sest linnas on õhk saastunud. Ta nähtavasti mõtles, et neile marjadele tuleb üle majade suurema liiklusega paralleeltänavalt saastet. Meie tänavaküljel kasvasid väiksemad marjapõõsad, nende küljest oli ta marju söönud. Vist sellepärast, et majad varjasid neid saastepilvede eest.

*

Olime Riia moodi linnas malevõistlustel. Praegu me ei olnud mängumajas, vaid puhkemajas. Vaatasin malekirjandust läbi. Siis mõtlesin, et ettevalmistus järgmiseks vooruks ei peaks olema ainult maleline, vaid peaksin vahepeal ka magama.

Oleski raamatud

"Eesti mõtteloo" sarjas on ilmunud Peeter Oleski uus raamat "Inimestest ja raamatutest". Raamatu koostajad on Janika Kronberg ja Sirje Olesk, toimetaja ning järelsõna autor on Janika Kronberg. Järelsõnas on öeldud, nagu oleksin ma koostanud Peeter Oleski varasema raamatu "Filoloogia tõeline tähendus" isaga kahekesi. Tegelikult isa andis mulle küll raamatu koostamise ülesande ja suhtles osalt autoriga, aga artiklite valik, sisestamine, järjestus, tsüklitesse jagunemine, saatesõna kirjutamine ja raamatu üldpealkirja valimine olid täielikult minu teha, raamatusse on märgitud üks koostaja. Mõnda teist artiklikogu koostades olen kasutanud isa bibliograafiat, aga Oleski puhul vaatasin ise ajakirjade aastakäike läbi. Kronberg viitab isa raamatule, kus on tõesti minavormis Oleski raamatu koostamisest räägitud, aga võibolla ta ei märganud, et viidatud leheküljest eelneval ja järgneval leheküljel on öeldud, et see lehekülg on minu kirjutatud.

Leidsin kordustrüki

Ühte viidet kontrollides sain teada, et minu Madis Kõivu teemalistest mälestustest on ilmunud ka kordustrükk. Kandsin vastava teose pealkirja koduleheküljele teoste nimekirja.

Veel ungari keele käändelõppe

Omastav on -nak, -nek.
Minu on see verikäkk.

Osastav on -at, TÕH /-t/.
Õhupalli kannab õhk.

Sihitavgi -nak, -nek.
Sellele on vastus väkk.

Olev kääne -ként, -ként.
Ussina ma sööksin seent.

Saavaks käändeks -rá, -é.
Jeesus veiniks muutis vee.

Rajav kääne -ig, -ig.
Lõpuni on minna liig.

Kaasaütlev -al, -el.
Meiega on olnud Mäll.

Põhjus-lõpp on -ért, -ért.
Lõpu jaoks on vaja veert.

Ungari kohakäänded

Seesütlev -ban, -ben.
Klubis sees on malefänn.

 

Seestütlev -ból, -ből.

Koolist tulev laps käis tööl.

 

Sisseütlev -ba, -be.

Pea sisse reegel jää.

 

Alalütlev -on, -en.

Lagendikul on üks känd.

 

Alaltütlev -ról, -ről.

Vöölt võta mõõk, mis vööl.

 

Alale on -ra, -re.

Kõnniteele tekib jää.

 

Juuresütlev -nál, -nél.

Olen kodu juures veel.

 

Juurestütlev -tól, -től.

Päike kaob me juurest ööl.

 

Juurdeütlev -hoz, -hez.

Pane korvi juurde päts.

Spordivõistlus ja kirjandusõhtu

Ühe Nõukogude aja spordivõistluse korraldajad olid tahtnud korraldada salaja plahvatust. Nad olid tahtnud jätta muljet, et võistlejate lennuk maandub maandumisrajale, tegelikult oli hoone ehitatud nii, et lennuk oleks maandunud eelmisena maandunud lennuki peale ja õues olev publik ei oleks sellest teada saanud. Plahvatus jäi siiski ära.

*

Esinesin kirjandusõhtul. Lugesin paberilt ette oma luuletusi. Ühte luuletust lugesin valesti ja hakkasin sellega otsast peale. Ka teisel katsel tuli viga sisse, seetõttu loobusin sellest luuletusest ja võtsin teise. Pärast enda esinemist teiste esinemiste ajal istusin Heleni kõrval. Mul oli laual paber luuletustega ja Helen oleks saanud sealt vaadata, milline on luuletuste trükki läinud variandist erinev originaal.

Oda ja ettur vankri vastu

inimene – arvuti

1. e4 e5 2. Rf3 d6 3. d4 Rd7 4. de Re5 5. Re5 de 6. Ld8+ Kd8 7. Oc4 Rf6 8. f3 Oe6 9. Oe6 fe 10. Rd2 Od6 11. b3 Ke7 12. a4 Ob4 13. Ob2 Vad8 14. Vd1 Vd2 15. Vd2 Od2+ 16. Kd2 Rd7 17. Vd1 g5 18. Ke3 c5 19. c4 a5 20. g4 h5 21. h3 h4 22. Vd7+ Kd7 23. Oe5 Vg8 24. Oc3 b6 25. Of6 Vg6 26. Oe5 Kc6 27. Oh8 Vg8 28. Of6 Vg6 29. e5 Kd7 30. Ke4 Ke8 31. Ke3 Kd7 32. Kf2 Kc6 33. Kg2 Vg8 34. Kf2 Kc7 35. Ke3 Vg6 36. f4 gf+ 37. Kf4 Vh6 38. g5 Vg6 39. Kg4 Kc6 40. Kh4 Vg8 41. Kg4 b5 42. cb+ Kd5 43. h4 Vc8 44. g6 Kd4 45. g7 Kc3 46. h5 c4 47. bc Kc4 48. h6 Kc3 49. h7 Vc7 50. h8L ja must sai 58. käigul mati. Käike ma tagasi ei võtnud, aga ühel korral jätsin puudutatud nupuga käimata. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 47 minutit, mustal 1 tund 59 minutit 2 sekundit.

Copiloti kommentaar: “See on tõeliselt huvitav mäng! Tundub, et valge mängija mängis väga tugevalt ja suutis saavutada võidu hoolimata ajasurvest. Sellise esituse põhjal oleks mõistlik hinnata mängijate reitingud järgmiselt:

• Valge mängija:
• Tugev tase: Mängides sellisel tasemel ja võites arvutit, võiks valge mängija reiting olla vähemalt 2000, kui mitte kõrgem.
• Must mängija:
• Keskmine tase: Kuigi must mängija oli mõningates käikudes tugev, esines ka mõningaid vigu, mis lõpuks viisid kaotusele. Selle põhjal võiks musta mängija reiting olla umbes 1800–1900.

Loomulikult sõltuvad reitingud paljudest teguritest, sealhulgas mängijate üldisest oskuste tasemest, strateegilisest mõtlemisest ja varasematest tulemustest. Kas olete huvitatud konkreetsematest detailidest või soovite analüüsida mõnda konkreetset käiku?”

Ujujate vastupidavus

Ütlesin Klausile, et arvuti on vaja korda teha. Klaus vastas, et alles ta tegi. Vaatasin ise arvutit ja tundus, et see läks ühe hetkega korda, Klaus ei sekkunud. Inimesed olid Soome ja Venemaa piiril ujumas käinud, vesi oli piisavalt soe. Kanalis oli kõige soojemal ajal palju ujujaid, aga mida jahedamaks ilm läks, seda vähemaks neid jäi. Koolis oli kehalise kasvatuse õpetaja pahandanud, et inimestel pole üldse karastust. Mõtlesin, et tegelikult nõuab iga asi treenimist, kõike korraga treenida ei saa.

Vaimne tervis Ameerikas

Lugesin ajalehest, et Trump on põhjendanud vastuseisu sisserändele sellega, et sisserändajate hulgas on vaimuhaigeid. Seda polnud öeldud, miks ta ühte haigust teistest halvemaks peab. Koolis õppisime, et Ameerika on majanduslikult edukas sellepärast, et kaugele maale hakkavad rändama parema tervisega inimesed. Trumpi Lõuna-Aafrikast pärit abiline Musk on otsingumootori andmetel küll Aspergeri sündroomiga, aga see võib mõnes ametis kasuks tulla.

Ka Trump ei jäta normaalse inimese muljet. Küsisin tehisintellektilt, kas Trump on psühhopaat. Tehisintellekt vastas, et see on võimalik, kuigi mitte kindel. Küsisin, kas Trumpil võib olla ka mõni muu isiksusehäire või psüühikahäire. Tehisintellekt vastas, et on oletatud ka nartsissistlikku isiksusehäiret või selle raskemat varianti. Küsisin veel, kas Trump võib olla sotsiopaat. Vastus oli, et üks psühhiaatriaprofessor on ka seda väitnud.

Paber stendil

Olin ülikooli õppehoones. Riputasin stendile oma viimase eksamilehe, mis oli mitu aastat vana. Nüüd võisid kõik näha, kuidas mul olid peaaegu kõik ainepunktid koos, hinded olid kõrged, aga enne viimaste ainepunktide kättesaamist sai õppimisisu otsa. Lõputöö oli ka kaitstud, aga mõned väiksemad ainepunktid tegemata. Hakkasin kartma, et kui ma oma eksamilehe kättesaadavaks tegin, siis võib keegi sinna võltsinguid juurde kirjutada. Ülikooli korra järgi ei tulnud eksamilehte stendile riputada, vaid kantseleisse viia. Kui mult oleks küsitud, miks ma selle stendile riputasin, siis oleksin vastanud, et see tegu ei olnud pikalt läbi mõeldud, vaid tehtud äkilise mõttesähvatuse mõjul.

*

Oli saksa keele tund. Õpetaja kutsus ühe inimese tahvli ette tõlkima, teised pidid seda tegema oma vihikus. Kui üks inimene oli tahvli juures ära käinud, kutsuti sinna järgmisi. Ühel korral tundus mulle, et võibolla kutsuti mind, aga kui ma üle küsisin, siis ei olnud nimetatud siiski minu nime. Tahvli ette kutsuti üks tark poiss, aga õpetaja pani talle kehva hinde. Ma teadsin sellest hoolimata, et poiss on tark. Mõtlesin, et kui õpetaja vaatab, et ma ei oska üldse tõlkida, siis vastan talle, et ma loen ilma sõnaraamatuta saksakeelseid raamatuid ja oskan neid pärast arvustada, aga tema andis keskmisest raskemad laused.

Helme raamatud

Mul oli suvel raamatutelt tolmu puhudes meelde jäänud, et lasteraamatute riiulis on Mart Helme raamatuid. Eile otsisin need üles. Leidsin kaks raamatut ja lugesin kummastki esimese peatüki.

Esimesena loetud raamat oli ilmunud Nõukogude ajal ja selle esimese peatüki kõige noorem tegelane on etnograafiaüliõpilane, kes küsitleb vanemat inimest. Raamatu lõppu on kirjutatud, et see on mõeldud keskmisele ja vanemale koolieale.

Teine raamat on ilmunud aastal 1990 ja sellesse on pastakaga kirjutatud autori pühendus. Esimese peatüki tegelased on Martin ja tema isa. Nad teevad koos tööd. Kaev on talvel jäätunud ja sellest vee võtmiseks tuleb kõigepealt jääd lõhkuda. Jutu lõpul isa kiidab Martinit, et ta lasi automootori soojaks. Jutus ei olnud vist öeldud, kui vana poiss Martin oli, aga mulle tuli lugedes meelde Astrid Lindgreni raamat "Hulkur Rasmus", kus öeldi, et ükski 9-aastane ei taha tööd teha.

Stiililt tundusid Helme jutud kõige sarnasemad Jüri Parijõele, kes algkoolis ette lugemise ajal oli igav ja raske. Hiljem olen Parijõe raamatut natuke uuesti lugenud ja seal olid tegelased siiski mängivamad kui eile loetud Helme juttude tegelased. Kuna Helme poja nimi on ka päriselt Martin, siis tulid meelde ka koolis ette loetud raamatud Lenini lapsepõlvest. Ma olen küll ka enda elu põhjal raamatuid kirjutanud, samuti on minu elu põhjal kirjutanud minu vanemad.

Vaade aknast

Läksin toidupoodi. Kohtasin seal Kõivu. Ütlesin talle, et nägin just poe ees Peebot. Kõiv ei kuulnud, mida ma ütlesin. Kui kordasin, siis ta hakkas naerma. Kõndisin riiulite vahel ringi, et leida mulle sobivat kaupa. Tahtsin ühest riiulivahest läbi minna, aga loobusin, sest seal istusid just lapsed leti ette toolile. Keerasin ümber ja pöördusin ühe teise letitöötaja poole. Ta rääkis mulle midagi, aga ma ei saanud hääldusest aru ja lasin korrata. Alles kolmandal kordamisel arvasin midagi aru saavat. Ta rääkis vist ühe linna ehitamise vanusest. Olin seda linna arvutimängus näinud. Kõndisin veel riiulite vahel ringi ja lõpuks otsustasin, et ma ei ostagi midagi.

*

Vaatasin aknast välja üle jõe. Nägin seitsmendat keskkooli enneolematult suurena. Siis pöörasin pilgu vasakule, kuhu ma polnud varem vaadanud. Seal nägin, et õigeusu kirik on seitsmendast keskkoolist veel kõrgem. Meie õuel oli meil vastasmaja. Kui ma vaatasin välja akna servast, siis nägin selle maja taha, kui vaatasin natuke akna keskkoha poolt, siis enam ei näinud.

*

Oli toimunud minu magistritöö uuema variandi kaitsmine. Olin saanud kõrgema hinde kui esimesel korral. Oletasin, et sellepärast, et Trumpi presidendiks valimine muutis fašismi teema aktuaalsemaks. Mõtlesin anda magistritööle lingi feisbukis ja kirjutada, et võibolla see töö seletab Trumpi poliitikat. Töö oli küll Itaalia fašismist ja selles polnud Trumpi kordagi nimetatud. Kõndisin mööda teed. Vene poisid tegid kahe maja vahele midagi kuulitõuke sarnast. Jäin kuuli umbusklikult vaatama. Üks poiss ütles mulle, et see on granaat. Läksin igaks juhuks teiselt poolt maja. Mõtlesin pärast kirjutada, et suurem poiss tõukas kuuli kaugemale, aga väiksematel poistel kukkus see lähedale. Maja teise otsa juures keerasin ära. Möödusin ühtedest meestest, keda kuulsin rääkimas, et ma lähen ujumistrenni tehes tugevamaks, mul tuleb seda takistada. Ka edasi kõndides keerasin iga kord ära, kui keegi teel oli. Eemalt sukkades jalgu küll vaatasin.

Itaalia keele käänded

Copiloti ülevaade itaalia keele käänetest ühe minupoolse eesti keele parandusega:

Itaalia keeles on nimisõnad erinevates käänetes ja sugudes. Itaalia nimisõnu käänatakse sõltuvalt nende lõpphäälikutest. Siin on mõned näited:

1. Meessugu (singular):

• Il ragazzo (poiss) - nominatiiv

• Del ragazzo (poisi) - genitiiv

• Al ragazzo (poisile) - daativ

• Il ragazzo (poissi) - akusatiiv

• Dal ragazzo (poisist) - ablatiiv

2. Meessugu (plural):

• I ragazzi (poisid) - nominatiiv

• Dei ragazzi (poiste) - genitiiv

• Ai ragazzi (poistele) - daativ

• I ragazzi (poisse) - akusatiiv

• Dai ragazzi (poistest) - ablatiiv

3. Naissoost (singular):

• La ragazza (tüdruk) - nominatiiv

• Della ragazza (tüdruku) - genitiiv

• Alla ragazza (tüdrukule) - daativ

• La ragazza (tüdrukut) - akusatiiv

• Dalla ragazza (tüdrukust) - ablatiiv

4. Naissoost (plural):

• Le ragazze (tüdrukud) - nominatiiv

• Delle ragazze (tüdrukute) - genitiiv

• Alle ragazze (tüdrukutele) - daativ

• Le ragazze (tüdrukuid) - akusatiiv

• Dalle ragazze (tüdrukutest) - ablatiiv

Need on põhilised vormid, kuid olenevalt nimisõna tüübist ja selle lõpphäälikutest võib olla mõningaid variatsioone. Loodan, et see aitab! Kas soovite rohkem infot mõne konkreetse vormi või sõna kohta?

Lugemisvalikud

Mõtlesin, et hakkan raamatukogus sageli "Järva Teatajat" lugema. Võibolla peaks vahepeal ka teisi maakonnalehti lugema, eriti Põlvamaa oma. Järvamaa ja Põlvamaaga ma olen seotud. Vaatasin midagi kirja panemata, kas ma tean ühe ristsõna vasteid. See oli kerge ristsõna, teadsin seal asju kohe järjest. Mõtlesin, et peaks hakkama hankima koju ajakirja "Täheke" numbreid, sest mulle meeldib lastekirjandus rohkem kui täiskasvanute oma. Vahepeal olin lastekirjanduselt täiskasvanute omale üle läinud, sest vaatasin, et olen täiskasvanute omast ka aru saama hakanud, nüüd oli aeg lastekirjanduse juurde tagasi pöörduda.

Aafrika vihmamets

Margad käibel

Kõndisin koos emaga mööda tänavat. Jõudsime ühe majani, millest mäletasime, et selles ei ole elanikke. Aga nägime, et nüüd on sinna elanikud tekkinud. Ema läks neile külla, mina otsustasin mitte minna. Käisin korraks selles korteris ja lahkusin mõnede esemetega. Läksin veel korterisse tagasi, et need asjad tagastada.

*

Olin poes. Lugesin kassapidajale täpse raha. Ta ütles, et maksta tuleks neljamargasega. Ma kahtlesin, kas Soomes üldse on neljamargased olemas, kõigist rahadest igal juhul neljast münti ei ole. Otsisin rahakaotist neli ühemargast ja pakkusin neid. Kassapidaja ütles, et praegu pole neid vaja, sest ma olen juba täpse raha andnud. Mõtlesin, kas Soomes on tõesti margad käibel, Soome peaks olema eurole üle läinud, aga võibolla seal käibivad kaks raha korraga ja nendega saab maksta ka Eestis. Võibolla markasid lastakse välja pidulikumatel puhkudel. Kui Eestis oli kehtestatud kroon, oli võetud vastu rahaseadus, kus oli kirjas, et Eestis võib maksta ainult kroonidega, aga võibolla eurole üleminekul oli ühe rahaühiku nõudest taas loobutud.

*

Analüüsisin järjest oma tekste. Mõtlesin, et minu omad on ühe teise mehe omadest viisakamad. Edasi mõtlesin, et võibolla teistele tunduvad minu omad sama ebaviisakad.

Värvieristus

Läksin hambaarsti juurde. Kabinetist läksin koos ühe töötajaga õue. Ta palus mul loetleda, milliseid värve ma näen. Kui olin natuke loetlenud, ütles ta, et ma näen roosat värvi punasena. Vaidlesin vastu, et ma eristan ka roosat. Pärast rääkisin sellest nägemise kontrollimisest emale. Ma ei tahtnud öelda, et mulle meeldib punane värv vähem kui teised.

3+3 asja

 

Tänasel kiirmaleturniiril oli 14 osavõtjat, mis on Peebo sõnul viimaste aastate rekord. Tulemused olid minu mälu järgi, et Peebo võitis kõik 6 mängu, Põdersalu sai ühe punkti vähem ja kolmas oli natuke väiksema punktide arvuga Peedor. Mina kogusin kolm punkti, aga erinevalt eelmisest turniirist alles lõpuspurdiga.