teisipäev, oktoober 06, 2009

Artikkel kanepist

"Akadeemias" nr. 10/2009 algab M. Järvelaiu artikkel "Kanep kui uimasti". Olulisemad lõigud sealt tunduvad järgmised:

"Uimastite tarvitamise algus varases teismeeas (11.-12. eluaastal) on aga märk sellest, et säärasel noorel (tegelikult ju lapsel) esineb suure tõenäosusega muudki riskikäitumist, sh mitme uimasti tarvitamist; tal on suur oht koolist välja langeda, tal on tõrkeid läbisaamisel vanematega ning suuri raskusi oma "mina" leidmisega". (Lk. 1869.)

"Näiteks võib tuua Suurbritannia kooliõpilaste hulgas tehtud uuringu, milles võrreldi kanepit tarvitanuid ja mittetarvitanuid. Võrdlus näitas, et kanepitarvitajad on aktiivsed ka teistes riskikäitumisviisides, eriti nooremas vanuserühmas. Näiteks 6. ja 8. klassis õppivatest kanepitarvitajatest on relva kooli kaasa võtnud 56%, mittetarvitajatest aga vaid 6%; enesetapule on neist mõelnud vastavalt 30% ja 6,8% ning politseiga on olnud probleeme vastavalt 28%-l ja 3%-l. Samasugune võrdlus 12. klassi õpilaste seas näitas väiksemat erinevust kanepitarvitajate ja mittetarvitajate riskikäitumises, kuid siiski oli erinevus vähemalt 2-3 kordne". (Lk. 1870.)

Autor ütleb siiski, et arvud ei seleta, kus on põhjus ja kus tagajärg. Mina arvan, et on sama moodi nagu füüsikas, kus A võib esile kutsuda B ja B omakorda A.

0 vastukaja: