Sarnane nimi

Võtsin välja vesivärvikarbi. Klaus ütles, et see oli varem isa oma. Vaidlesin vastu, et see ei ole olnud, sest see anti kohe pärast majja ilmumist mulle. Isa ei ole nende värvidega ühtegi pilti maalinud. Leningradi vesivärvide kohta ütles Klaus, et need on tema omad. Ma ei olnud ka sellega nõus. Ütlesin, et need on minu omad, Klausil on teine selline karp. Klaus vastas, et ta ei mäleta, et neid kaks tükki oleks. Selgitasin, et Klausi karbis on värvid rohkem määritud. See ei tähenda, et laual oleval karbil on Klausi nimi, seal on teiste vendade nimesid ka. Henn kirjutas kunagi igale minu vihikule peale "Henn". Ütlesin, et otsin Klausi värvid ka välja. Leidsin Klausi värvikarbi ühest riiulil seisvatest kommikarpidest, kuigi kõik kommikarbid olid minu omad. Leidsin sealt ka need värvid, mis olid isa omad olnud, ja näitasin Klausile.

Kahel vennal oli sündinud kass. Noorem kass sai rääkimise varem selgeks kui vanem. Üks kass püüdis ennast diivani pealt ohtlikult maha kukutada. Teda sai takistatud, aga kohe tahtis ta seda uuesti teha. Et tal tahtmine üle läheks, tuli teda lüia, et ta saaks teada, mis on valu. Mõtlesin kasside jaoks lasteluuletusi välja. Teised läksid juba parkimisplatsilt edasi, aga mina veeretasin veel bussi käekõrval, et ta platsile parkida. Jõudsin juba platsi serva välja, aga buss ei jäänud veel seisma. Seetõttu keerasin ta ümber. Alles vastasserva jõudes buss peatus. Selle ajaga olin välja mõelnud terve lasteluulekogu. Minul sündis poeg naisega, kellega ma ei elanud koos, sest saime halvasti läbi. Tahtsin varjata, et laps on minu oma, aga see ei õnnestunud, sest naine pani talle vennalapsega väga sarnase nime. Vennapoja nimi oli Folex ja minu pojale pandi nimeks Rolex. Või isegi Rolex after Folex. Rolex oli ühtlasi kellafirma nimi. Poisi klassikaaslased pidid sellest teada saades teda narrima hakkama. Võibolla oli poisi nimi hoopis Oleks.