Eilse "Postimehe" arvamusküljel kommenteerib Mihkel Mutt õiguskantsleri avaldust, nagu peaksime liikuma rahvuskeskselt riigilt kodanikukesksele. Mutt arvab, et Eesti riik juba on kodanikukeskne. Kõrval on neli vastupidisel seisukohal arvajat, kelle jutt on esitatud kodakondsuse jagamise lihtsustamist pooldavalt.
Arvamuste vahekord 1:4 ilmselt ei peegelda rahva hulgas valitsevaid meeleolusid, vaid on toimetuse poolt teadlikult kallutatud. Meenutaks aastat 1989. Siis palus sama ajalehe ajakirjanik ühelt minu sugulaselt intervjuud kodanike komiteede kodanike registreerimise kampaania kohta. Kui sugulane ütles, et on ennast Eesti kodanikuks registreerinud, teatas ajakirjanik, et siis ta intervjuud ei tahagi.
Juhan Kivirähk, kes tahab, et rahvusvähemusi peetaks riigi lahutamatuks osaks, ütleb:
"Küsimus on ikkagi palju laiem kui üksnes põhiseaduses kirjapandu. Ja muide, ka põhiseadusest armastatakse tsiteerida vaid seda, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, aga mitte seda, et meie riik on rajatud õigusele ja õiglusele ning kaitseks sisemisele ja välisele rahule ..."
Kas ta tahab öelda, et need kaks punkti on omavahel vastuolus? Minu meelest need täiendavad üksteist ja täpsustavad üksteise mõtet. Ebaõiglus on see, kui eestlane peab oma kodumaal elades oskama võõrkeeli, aga sisserännanu eesti keelt oskama ei pea. Ebaõiglus on ka see, kui eestlasi süüdistatakse, nagu oleks nad riigivaenulikult meelestatud isikutele kodakondsust andmata jättes mingi kuriteo sooritanud.
kolmapäev, oktoober 07, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar