Pikk sild

Vanasti käisime kõige rohkem Saare poes. Selle juures oli ka pudelite vastuvõtu punkt. Ükskord oli ema sees pudeleid andmas ja mina ootasin väljas, kui mööda läksid suured poisid, kellest üks tegi ukse lahti ja ütles "Iu iu." Rääkisin sellest pärast kodu juures teistele lastele. Laps nimega Liis küsis, kas tehti "Iiu iiu". Liis käis mind üks kord õue kutsumas, aga mitte rohkem. Ta elas trepikojas, kus enamus elanikest olid venelased. Räägiti, et venelasi saabus Tartusse palju seoses Sõpruse silla ehitamisega ja neile anti korterid. Üks õpetaja rääkis, et tal on alati välismaalaste eest häbi, et Tartus nii pikk sild on. Pärnu suunas olen sõitnud nii läbi Pikasilla kui ka põhjapoolt Võrtsjärve. Olen proovinud Võrtsjärve lutsu visata. Ei mäleta, kui hästi see välja tuli. Kuni Pikasillaga lauseni mõtlesin selle jutu välja voodis lamades, ja kirjutamise ajaks midagi ära ei unustanud. Kirjutasin juba ükskord raamatust, kus väideti, et mõtted jäävad halvemini meelde kui liigutused. Teises kohas öeldi, et kõige paremini jääb meelde see, millest on aru saadud. Seega peaks kõige paremini meelde jääma just mõtted, aga inimene vahel ei mõtlegi midagi. Uku Masing kirjutas, et inimestele ei meeldi mõelda. Ühes käsikirjas öeldi, et muinasaja ja tänapäeva inimese mõtlemise vahel on kvalitatiivne erinevus.