Meie asjad olid tassitud kappidest ja sahtlitest ülemistele korrustele. Seal pidid nad millalgi koos korrustega kaotsi minema. Henn läks sealt ühte oma asja otsima. Kõndisin samuti pööningule. Sinna olid viidud ka grammofon ja KGB plaadid. Panin ühe neist plaatidest mängima. Sellel olid lühikesed ebameeldivad lood. Kui plaadi seisma panin, jäi üks putukas plaadilt kuuldud KGB rütmis tantsima. Ja ta ei lõpetanudki seda ära, vaid pani samas rütmis tantsima ka teise putuka. Nii võis nakkus järjest levima hakata.
Mängisin K. Sandriga pika male turniiri partiid. Jätsin etturi ette ja kaotasin. Pärast seda rääkisin mitmele inimesele, et ühe käiguga jätsin etturi ette ja oligi kaotus. Sander ütles, et tal oli ilma selleta ka natuke parem, ta oleks arvatavasti ära võitnud. Mina ütlesin, et kui ta teist moodi oleks võitnud, oleks see normaalne mäng olnud, aga nüüd ei olnud normaalne. Sõitsime laevaga järve sisse ja K. Sander juhtis seda. Kartsin, et laev võib minna karile. Aga sõitsime mööda vanu jälgi, mis laev juba varasematel kordadel veepinnal kasvavate taimede vahele oli jätnud, ja jõudsime õnnelikult ankrusse.
Tahtsin leida vana ajalehte, kus oli avaldatud minu luuletus. Ajalehed seisid reas püsti. Kõrvuti oli kaks numbrit, mis ei olnud järjestikused numbrid, vaid suure vahega. Võtsin mõlemad vahelt välja, mõeldes, et kas siis luuletus avaldati kaks korda. Ühes neist numbritest siiski minu luuletust ei olnud. Oli hoopis pilt paljaste rindadega naisest, kes oli päästnud uppuja elu. Ma ei mäletanud, et tol aastal oleks selliseid riideid kantud. Selles numbris, kus ilmus minu luuletus, oli teisel leheküljel T. Pauli artikkel ja tema pilt. Pilt oli hirmuäratav, sest seal oli ta veel noor. Fotot oli töödeldud, nagu oleks tal ainult üks silm. Artikkel oli keerulisem ja teaduslikum kui Pauli praegused artiklid. Praegu oli Euroopa Liit läinud Soomele kallale, sest Soome oli rikkunud Euroopa Liidu sisekorda. Eesti ei olnud kunagi varem Soomega sõdinud, aga nüüd oli sunnitud seda Euroopa Liidu osana tegema. Soome lasi Euroopa Liidu liikmeks oleku tõttu väed vastupanuta sisse. J. Vilo oli kunagi listis kahe minu ennustuse kohta küsinud, et ma teataks talle, kui need asjad juhtuvad, sest tema ei pidanud neid võimalikeks. Üks puudutas ennustust, et Euroopa Liit võib oma liikmesriike pommitama hakata. Nüüd tahtsin selle Vilo vana kirja üles otsida ja vastata talle, et ta näeb nüüd isegi, et see juhtus. Kui ma vaatasin kõigepealt ajalehte, siis seal ei olnud küll pommitamist mainitud ja ei olnud antud sündmustest selget ülevaadet, et mitte inimeste muljet Euroopa Liidust rikkuda. Oli kirjutatud hoopis, et Soome taotleb Euroopa Liidus ühte kõrget ametikohta. Enne Vilo kirjale vastamist leidsin tema uue kirja, kus ta ei olnudki Soomele kallalemineku üle ehmunud, vaid kirjutas sel puhul hoopis: "Aitäh-aitäh-aitäh".
laupäev, oktoober 31, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar