kolmapäev, oktoober 14, 2009

Kuri hääl

Olen propageerinud seisukohta, et inimese üle ei saa otsustada näo järgi. Aga otsustatakse ka hääle järgi. Mulle heideti ette, et räägin kurja häälega. Seda ei võetud arvesse, et jutus ei olnud ühtegi kurja sõna. Ma ei pea viisi ja seetõttu ei tea, mis häälega ma räägin.

5 vastukaja:

Anonüümne ütles ...

Hea Inimene.Kui Sul on mahti ja võimalust tutvu lühitutvustuse ja võib-olla hiljem ka kogu loenguga Tallinna Ülikooli "Studia Generalia" sarjast:1.okt.2009 Maria Tilk rääkis sõna jõust.Paraku ongi nii,et intonatsioon kannab endas informatsiooni.Teinekord tabad ennast ise ütlemas midagi vale tooniga,kuid toon annab edasi suhet kuulajasse,kui see on otsene pöördumine jne.Usun,et on võimalik end kõrvalt tähele panna ja vajadusel vabandada ning parandada ja säädida.Muudad end ja muutub muu,teame juba ammu ju.Päikest sompus sügisesse soovib Laatsijaak Madilast.

Simo Runnel ütles ...

Kui inimesel näiteks kuskilt valutab, võib ta rääkida sellepärast veidi ärritunud häälega, aga see ei näita suhet kuulajasse, kuigi selline mulje võib jääda. Vahel võidakse küll siis ka kuulaja peale viha välja valama hakata, aga tark inimene püiab seda mitte teha. Sama moodi kui ma naerma hakkan, arvatakse, et naeran ruumisviibijate või hetkeolukorra üle, aga tegelikult mõtlen hoopis oma mõtteid ja mul tuleb mõni vana asi meelde.

Anonüümne ütles ...

Ausõna Simo,ma ei suhtu Sinusse irooniliselt,kui ütlen Sulle pöördumisel "Hea Inimene".Sellist pöördumist kasutas mäletatavasti alati Hardi Tiidus.See on nüüd see igivana psühholoogiline probleem,et"keegi1" arvab,et "keegi2" mõistab teda nii.Aga "keegi2" mõistab just täpselt hoopis naa.Kui keegi suhtleb sõprade ringis on lisaks verbaalsele käibel ka õhust haaratav mõistmise-märgiline kokkuleppesüsteem,mida ei peagi teadvustama.Ongi vahe,millega on tegemist?Kui on "avalik kõne",siis tuleb esituse suhtes olla tähelepanelik.Kui ei olda,siis on suhe antud ikkagi:suhe sedamoodi,et "mul on ükskõik,mis te minust arvate" või "mul savi,mis mõtled:olen ikkagi ajumatcho(lihtsalt targem,andekam jne. indiviid).Ma usun,et me arvame küllalt sarnaselt ja probleemi,kui sellist ei olegi.Aga, mis ma tahtsin öelda on see, et SUHTE andmine on igal juhul.Tahame või ei.

Simo Runnel ütles ...

Ja mõnele inimesele võibolla ei meeldi lihtsalt ükski madal või ükski kõrge hääl. Siis ei saa seda nimetada intonatsiooniks, vaid hääl ongi selline, probleem on teise inimese maitses.

Anonüümne ütles ...

On jah.Ma ei taha ninatargutada,aga võib-olla seda praegust mõtetearendust loeb keegi,kes lihtsalt ei ole neid nüansse endale veel teadvustanud ja siis on meie dialoogil ka mingi iva sees.On jah maitse küsimus või kui ma edasi targutaks,siis on ka nii,et see suhe,millest enne proovisin arendusobjekti teha on vahel juba enne kommunikeerumist paigas.Ehk nii,et kellelgi on kasvõi alateadlikult kellegi teise suhtes suhe olemas.Need suhted võivad sassi minna ja segama hakata,kui ei suudeta ROLLE eristada.Kui ma lavastan tükki ja osatäitja on väga lähedane(kuni intiimsustasandile välja),siis see võib segada,aga võib ka mitte.Suhe ja mõistmine või tahe mõista või eelarvamusega suhtumine või võõrasse tüdrukusse armastusega suhtumine(ja siis sinna igasuguseid omadusi ette kujutada):see kõik mõjutab ja määrab arusaamise,mõistmise tulemit."Siililegi selge",ütles Kalevipoeg ja pani serviti nagu ta isegi arvanud oli(ainult Siil jõudis jalgade vahelt rutem Patendiametisse,et lause:"Serviti..." autoriõigused Sohni nina alt enesele näpata).Laatsijaak Madilakülast,Hea Relvavend simo13.