Lugesin sõidu ajal

Sõitsime rongiga Tallinna suunas. Lugesin paksu raamatut. Selles kirjutas üks mees, et mehed panevad rongiga sõitma minnes sigarette särgitasku, et neid prostituutidele pakkuda. Imestasin, et ta piletimüüjaid prostituutideks nimetab. Ma polnud sellest varem midagi kuulnud. Mees kirjutas veel, et mehed püiavad sõidu ajal prostituutide ruumidesse siseneda, aga need ei lase sisse. Järgmises pingivahes sõitis internetist tuttav tüdruk oma isa ja emaga. Ma polnud neid varem kunagi näinud, aga tundsin ära. Ma ei öelnud neile sõnagi. Mõtlesin siiski, et võiks tüdrukule öelda, et kui ta mulle oma foto annab, jään sõiduga rahule. Rong ei sõitnud Tallinnani välja, vaid pööras enne ümber. Kartsin, et nüüd on ta halvemini rööbastel ja võib kraavi minna.

Kirjutasin Kristerile, et valisin europarlamenti Klausi ja Prunskiene ning kirjutasin selle kohta raamatu. Kristerit pidi see raamat huvitama hakkama. Ta nägi läbi võrgu, et mul on laua peal palju asju, aga võis mõelda, et need olid seal juba varem. Eile oli ilmunud minu raamat "Viimsed päevad". Nüüd oli hommik, vennad lehitsesid raamatu erinevaid eksemplare ja rääkisid üksteisele, kui kehv see on. Nad isegi osatasid üksikuid lauseid. Seda kuuldes korjasin neilt raamatud ära ja panin kõik kodus leiduvad eksemplarid kasti tagasi. Märkasin, et laes ei ole enam lampi, aga lüliti on põlemisasendis. Panin selle kustuasendisse, mille peale üks vend püüdis seda endisesse asendisse tagasi panna. Panin lüliti uuesti kustu ja ajasin venda taga. Sama kordus teise vennaga. Vennad küsisid, kas ma neile oma uue raamatu kingin. Vastasin, et ei kingi, sest see neile ei meeldinud. Mulle meeldib see endale ka vähem kui minu eelmised raamatud. Aga kui raamatut tervikuna vaadata, on ta natuke parem. Neile, kellele minu eelmised raamatud ei meeldinud, see just meeldib. Tuppa tulid isa ja ema. Küsisin neilt, millal laest lamp alla kukkus. Nad vastasid, et juba mitu päeva tagasi. Ütlesin, et eile oli tuba veel valge. Järelikult oli laualamp nii tugev. Pille hakkas lakke uut lampi panema. Juhtisin tähelepanu, et lüliti on põlemisasendis. Isa kruvis selle peale lüliti seina küljest lahti. Pille oli juba enne seda uue lambi lakke kinnitanud, aga polnud pidanud laes rippuvaid juhtmeid puudutama, sest kinnitas lambijuhtmed konksus otste abil. Toomas istus minu voodi peal ja luges ühte vihikut. Arvasin, et see on minu raamatu käsikiri. Nõudsin, et Toomas näitaks, kelle vihikut ta loeb. Selgus, et see oli tema enda keemia vihik. Küsisin, kes viskas mulle haamriga vastu pead. Pille vastas, et tema. Ta oli teinud seda kogemata üle õla. Ta ütles, et eelistab mulle haamriga vastu pead viskamist selle otse jalgade alla viskamisele. Isa ütles, et talle kruvisid viidaks. Vastasin, et ma ei pea viima, kui mulle haamriga vastu pead visatakse. Aga kohe viisin siiski isale kruvid. Viisin suurema valiku, et ta ise vaataks, milliseid ta tahab.