Läksin maleklubisse. Olin enne seda pesnud pead ja nüüd tundsin, et juustel on šampooni lõhn. Klubi jagunes kaheks ruumiks. Läksin istuma väiksemasse ruumi. Suures ruumis hakati sel ajal turniiriga pihta, ilma et mind oleks kutsutud. Turniire alustati kord väikses, kord suures ruumis. Minuga samas ruumis olid veel mõned inimesed. Keegi tuli suurest ruumist ja küsis ühelt tüdrukult, mida ta väikses ruumis teeb. Mina küsisin midagi K. Sandrilt, aga ta ei vastanud. Klubile oli ehitatud uus wc. Selle kabiinid ei käinud lukku. Õpetuses oli öeldud, et vee tõmbamiseks tuleb vajutada sinist nuppu. Ühe nupu ma leidsin ja seda vajutades hakkas vesi kõvemini jooksma, aga ma poleks nimetanud seda värvi siniseks. Nõrgalt jooksis vesi kogu aeg.
Viimane kiri, mis Helinalt oli tulnud, oli olnud varasematest väiksemas ümbrikus. Olin sellele kirjale vastanud, et muutunud pole mitte ainult kirja formaat, vaid ka sisu. Pärast seda polnud Helinalt enam aasta aega kirja tulnud. Võibolla ta arvas, et kui ma tajun tema kirja sisu muutununa, siis ta ei pea rohkem kirjutama. Selles kirjas oli Helina öelnud, et ühe kirjasõbraga saab ta iga päev kokku. Lisaks oli ta kirjeldanud, mis teemadel nad üksteisele kirjutavad. Ma ei teadnud, kas sellele kirjasõbrale kirjutab Helina edasi või ei kirjuta ta enam üldse kellelegi. Esimene elektronkiri, mis Helinalt oli tulnud, oli võibolla mõeldud ainult naljana. Aga kui ma sellele vastasin, et ma võin küll talle paberkirju saata, oli kirjavahetus päriselt pihta hakanud. Läksin läbi kooli õue. EÜS-i maja seinale oli midagi kirjutatud. Tundus, nagu oleks neil sõnadel tähendus, kuigi tegelikult arvatavasti ei olnud. Meenutasin, millised inimesed on minu blogi lugenud, kelle blogisid ma ise samal ajal olin samuti lugenud. Need inimesed olid erinevatel aegadel minu blogi mõnda aega jälginud ja siis lõpetanud.
Meile tuli külla võõras mees. Üks pereliige kuulas tema juttu. Oli kohe näha, et see mees tahab raha välja petta. Mees arvas, et meie pere huvitab kirjandus, mistõttu ta rääkis alustuseks kirjandusest, aga ta tegi seda valesti ja madalal tasemel. Lõpuks muutus ta toon ähvardavamaks ja ta ütles, et on tapnud 1000 inimest. Temaga rääkija tegi kohkunud liigutusi. Lõpuks saime sellest mehest lahti. Aga varsti tulid uued külalised, kes hakkasid suures toas filmima. Mina olin isa toas ja mul paluti suurde tuppa ühed prillid viia. Kui suurde tuppa sisenesin, sai isa kurjaks ja ütles, et ma ei tuleks filmimist segama. Läksin isa tuppa tagasi ja rääkisin seal vendadele, et isa kindlasti arvas, et ma läksin suurde tuppa selleks, et filmile peale jääda, aga tegelikult pole mina filmile jäämisest üldse huvitatud.
laupäev, oktoober 24, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar