Romaan ristisõjast

Tiit Aleksejev. "Palveränd. Lugu esimesest ristisõjast". Tallinn, 2012 (kolmas trükk, esimene 2008). 309 lk.

Raamatu autor õpetas mulle ülikoolis keskaega. Läbiloetud romaan on samal teemal. Ka romaan paistab olevat kirjutatud harival eesmärgil. Selles on dialooge, kus üks tegelane midagi küsib ja teine vastab, nii et ka lugeja saab targemaks. Kui ilukirjanduslik osa läbi saab, tuleb veel teaduslik lisa.

Varem on eesti kirjanikest ristisõdade teemat käsitlenud Ristikivi. Mõlemad autorid on selleks kasutanud triloogiat. Nende triloogiates on ka omavahel sarnased pealkirjad "Kindel linn" ja "Viimne linn". Aga kuigi käsitletav ajalooperiood on sarnane, on näha, et Aleksejevi raamat on kirjutatud teisel ajal - tegelased ropendavad ja see on raamatusse kirja pandud.

Sarnasust on ka Hvostovi raamatuga "Henrik", sest ilukirjanduse loomiseks on nii Hvostov kui ka Aleksejev inspiratsiooni saanud kroonikutelt ja kroonik kuulub ka mõlema raamatu tegelaste hulka. Henriku aegne Eesti ristiusustamine on samuti vaadeldav ristisõjana, ainult teise piirkonda. Aleksejevil ei saa kroonikut nimetada peategelaseks, aga ta on oma tarkuses väljapaistev tegelane nagu Tolkienil võlur Gandalf kääbikute kõrval.

Raamat on kirjutatud eurooplase silmade läbi. Oleks võimalik kasutada ka islamiusulise vaatenurka või paralleelseid tegevusliine eriusuliste tegelastega, aga see nõuaks juba suuremaid teadmisi. Ei saa öelda, et raamat oleks ristisõja õigustus, sest piisavalt näidatakse ka sõja koledust, aga Euroopa-keskne on ta sellest hoolimata. Ka raamatu lisas on seletatud vaid Euroopaga seonduvaid mõisteid ja toodud erikeelsete ütluste hulgas ei ole esindatud Aasia keeli.

Pealkiri "Palveränd" tähendabki tolleaegses keelekasutuses ristisõda. Ajalooraamatust on jäänud meelde, et ristisõja mõiste tekkis alles tagantjärele aastal 1675. Aleksejevi umbmäärase viite järgi mitte nii hilja, vaid paarsada aastat pärast esimese ristisõja toimumist, seega kuskil 13.-14. sajandil. Ilmselt siis 1675 ei olnud ristisõja mõiste esmakasutus, aga teised sõnad olid ka pikemalt käibes. Üks sõna oli ristiretk, mis ei ole päris ristisõda. Ristisõjale sarnane sõna on ka ristiusk, mis esinevat ainult eesti keeles.