Vaatasin maailmakaarti, kuhu oli märgitud kolm kunagist indiaanlaste riiki. Need olid suured ja ulatusid kõik rohkem kui ühele mandrile. Aga andmed selle kohta, millised olid olnud indiaaniriikide piirid, olid erinevad. Vend luges raamatuid, mille ta oli saanud Paidest. Meil olid kodus tegelikult samad raamatud olemas. Peaasi, et ta luges. Kodus oma toas vaatasin, et raamatud on riiulis halvas asendis. Ütlesin, et kui te neid loete, siis pange nad korralikult tagasi. Vend hakkas parodeerima, kuidas inimesed arvatavasti ühte raamatut loevad, et nad haaravad sealt ainult üksikuid katkendeid teadvusesse.
*
Vend märkas, et saabub tema lapse vanaisa. Vend peitis lapse teki alla, sest vanaisa tahtis teda oma koju viia. Vanaisale ütles vend, et laps on ühes teises kohas. Vanaisa ei läinud kohe ära, seetõttu ei tohtinud laps laua alt pappakarbist välja tulla. Õde ütles lapsele, et ta ootaks. Aga ta pidi maskeerima, kellele ta seda ütles, seetõttu võttis ta ütlemise ajaks kätte telefonitoru. Vanaisa küsis, kellega õde räägib. Aga ta ei saanud sellest ikkagi aru, arvates, et telefonikõne võibki alata ilma kuuldava helinata. Vend haaras peidukohast oma lapse ja põgenes temaga autoga.
*
Üks mees esitas laval peatüki ajalugu. Ta tänas naist, kes talle sõna oli andnud. Naine vastas, et tema on asja juures kõige tühisem.
neljapäev, juuni 14, 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar