Kasulikult veedetud aeg

Varsti ma pean päevaplaani muutma, sest kirjandusmuuseumis ei saa vahepeal üle kuu aja käia. Muuseum on kinni juulis, aga arhiivraamatukogu juba järgmisest nädalast, seoses paberite maja uude ossa kolimisega. Aga tegevust jätkub mul ka ilma selleta, võibolla kulutan siis aega tõlkimisele. Suvepuhkust ma ei ole ühelgi aastal võtnud. Viimane suvepuhkus oli magistriõppe lõpetamise aastal, sest siis mulle enne augustikuud lihtsalt ühtegi tööd ei pakutud. Kuigi ma ei ole suvepuhkust välja kuulutanud, on mul olnud iganädalased puhkepäevad ja igapäevased puhketunnid. Kui ma toimetasin "Eesti ajaloo" neljandat köidet, siis mul puhketunde ei olnud, sest tahtsin töö kindlasti ühe kuuga lõpule viia. Siis oli selleks ka põhjust, sest raamatu toimetamine tekitas vaheaja õppetöösse. Järgmine vaheaeg tuli sama raamatu kuuenda köitega. Siis mul juba olid puhketunnid olemas ja käisin iga päev tund aega raamatukogus muude asjadega tegelemas. Õppeaega läks kaotsi kolm kuud. Magistriõppega tegelemise ajal töötasin ka üsna palju, nii et aastaga ma eriti palju ilukirjandusteoseid lugeda ei jõudnud. Aga üks tööaega lühendav tegur oli, et mul ei olnud oma arvutit ja ma ei saanud iga kell selle taga istuda. Raamatust "Viimsed päevad" võib jääda mulje, et ma eriti õppetööga ei tegelenud. Raamatu kirjutamiseks kulunud kolmel nädalal võis see olla nii sellepärast, et tegelesin raamatu kirjutamisega ja rahvahääletuse kampaaniaga. Pärast rahvahääletust kulus küllaltki palju aega ka luulelistile. Teiselt poolt katkestasin õppetöö nimel vahepeal unenägude üleskirjutamise, mida ma pole pärast magistriõppe lõppu ühelgi päeval teinud. Rõõmu võib tunda nii magistrikraadist kui ka suurest unenäoüleskirjutuste kogust.