Hüppav siil

Mõtlesin, et kui öeldakse, et maletaja tunneb oma vastast, siis see ei tähenda, et ta mäletab tema tehtud käike, vaid et ta on neid ka analüüsinud. Istusin arvuti taga. Mõtlesin, et nüüd lähen google'i kaartide abil maailma rändama. Valisin Hiina kaardi ja sõitsin seal mööda tänavat otse edasi. Hiinas oli näha nii kommunistlikke märke kui ka vanu hiina kultuuri omi. Hakkasime ajalehte lugema. Seal kirjutati ühest kantriansamblist. Sain uue iseloomuliku ansamblinime teada. Hakati tegema lõket. Kui teised lõkkest eemale läksid, vaatasin, et pikad puunotid on pandud lõkke keskkohast liiga kaugele. Lükkasin need lähemale. Siis mõtlesin, et need notid ei tohigi põleda, sest nad on nii pikad, et viiksid tule laiali. Aga edasi mõtlesin, et seda ohtu vist ei ole, sest ta põleb ainult keskelt, sest otstele ei ulatu muu puu kõrvale. Siil jäi ühe puutüve peale kahe tule vahele. Mõtlesin, et ta kõrbeb niimoodi ära ja võibolla ongi juba kõrbenud. Aga siil hakkas tule eest põgenema. Ta keeras ennast tüve alumisele küljele. Ta läks laste voodisse ja hakkas mööda madratsit hüppama. Vend tuli seda vaatama. Mõtlesin, et siili poolest võiks seal igavesti hüpata, aga inimesed seda ei luba, sest ühel hetkel tulevad temast väljaheited.