Vastus ameeriklasele

Olime Ameerikas. Läksime koosolekule, kus pidime vist mängima korvpalli. Istusime ameeriklaste vahele maha. Üks ameeriklane tegi mulle märkuse, et ma olen must. Hakkasin mäest alla minema, et ennast pesta. Ameeriklased hüüdsid läbisegi, et ma seda ei teeks. Läksin siiski pesema. Mulle märkuse teinud ameeriklasele vastasin:

You must repay
this day
same way.

*
Mul oli käes fotoaparaat. Vaatasin režiimi, mida ma polnud varem vaadanud. See oli peegelrežiim. Avastasin, et sellega saab teha autoportreed nii, et eelvaade oleks peegeldusena endale nähtav. Autoportree režiimiga sellist võimalust ei olnud, vaid tuli pildistada pimesi. Rääkisin ka teisetele, et peegelrežiimiga saab paremini autoportreed teha. Toomas tahtis fotoaparaati enda kätte. Andsin, ja ta vaatas sealt pilte. Kui aparaadi enda kätte tagasi sain, leidsin sealt pilte, mis ei olnud minu tehtud. Toomas ei saanud neid ka praegu teha, sest piltidel kujutatud inimesi polnud siin ruumis. Küsisin Toomalt, kas ta kandis enda fotoaparaadist minu omasse fotosid üle. Toomas vastas jah. Ta nähtavasti vaatas, et mul on vähe inimesefotosid, ja seetõttu pani neid juurde. Küsisin Noor-Eesti koosolekult tulijalt, kuidas nooreestlased nüüd läbi saavad. Varem oli nende hulgas olnud pidevalt tülisid, aga mulle tundus, et Viiding ja Suits on ära leppinud. Aga mulle vastati, et Viidingul ja Suitsul on täpselt ühesugused kõrvad. Pakkusin, et võibolla neid mängib sama näitleja. Viiding veiderdas ja tõi kuuldavale arusaamatuid sõnu. Ütlesin, et ta luuletab ainult enda jaoks. Tahtsin lisada, et aga kümnendas klassis ma sain Viidingu luulest aru. Ma ei saanud lauset lõpetada, sest ema alustas televiisorist uudistesaate vaatamist ja nõudis vaikust.