Inimese soovid

Viimases "Akadeemia"  numbris ilmus essee inimese soovidest. Autor toob näite, et kaks inimest võivad avaldada soovi süia šokolaadi, kellest üks ei ole seda varem söönud ja teine on. Autori arvates tuleb esimesel juhul kahelda, kas inimene soovib seda, mida ta ütleb, kui ta ise ei tea, mis maitsega šokolaad on. Mina teeks siin vahet oleviku ja tuleviku vahel, et ühel hetkel inimene tahab uut asja proovida ja hiljem pettub selle maitses, soovides söömist pooleli jätta. Võiks rääkida hoopis sellest, et kui inimene väljendab soovi midagi teha, siis ütleb ta seda ainult harjumusest, aga tegelikult on ta sellest asjast tüdinud ja soov on kadunud. Kui autori arvates soovitakse pigem harjunud asja, siis on ta järelikult konservatiiv. On kirjutatud teooriaid teadvustatud ja teadvustamata soovidest, aga selles essees teadvustamatuse mõistet ei kasutata. Ma olen ka pigem seisukohal, et inimese mõistus valitseb teadvustamata soovide üle, aga teadvustamatuse teooriat oleks võinud selle populaarsuse tõttu vähemalt mainida. Autori mõtteid ümber sõnastades võiks öelda, et kui inimene teadvustab soovi, siis ta ei teadvusta tegelikku soovi puudumist. Siiski peab ta soove inimese puhul väga oluliseks ja seostab esimesi õpitud sõnu soovide väljendamisega.