Kadakaoks

Tegin oma koduleheküljele täiendusi. Seal oli kaks sarnast alalehte - "lehekülg" ja "milleks on tehtud". Algselt oli ühel kodulehekülje tegemise põhjendus lühikeste punktide kaupa ja teisel pikema jutuna, aga täiendusi tehes olid funktsioonid segunema hakanud. Märkasin, et koduleheküljel on küll veel alalehtede loetelu, aga lingid neile enam ei tööta. See oli jäänud sellest ajast nii, kui mingi sissemurdja koduleheküljel hulga muudatusi tegi. Osad olin tagasi parandanud, aga seda polnud märganud parandada. Näitasin Klausile, et ega sissemurdjad on minu koduleheküljel fotosid muutnud, näiteks esikohal oleva. Klaus vastas, et lollakaid ikka leidub. Vaatasime fotot, kus mängiti ilusas ruumis pikkade laudade taga malet. See pilt pärines 19. sajandist. Klaus küsis, mis majas see on tehtud. Vastasin, et arvatavasti Werneris, vanasti mängiti malet ainult seal. Siis vaatasin fotol aknast paistvaid tänavasilte. Ütlesin, mis tänaval see maja asub, see on Tartu maleklubi. Ago lausus, et jah, silmad on veekalkvel. Mõtlesin, et siis mängiti malet väga ilusas kohas, aga nüüd koledas päevakeskuses. Pealegi käivad päevakeskuses vanad inimesed. Mul oleks parem Peedul mängimas käima hakata.

*
Me pidime hakkama koolis kadakat õppima. Üks mees aitas mul otsida, kas Pikal tänaval kaskede all kasvab mõni kadakas. Ta leidiski ühe nii väikse kadaka, mida minu silm ei märganud. Mina ütlesin, et seda ei tasu üles kitkuda. Aga mees murdis mulle kadaka küljest oksa. Nüüd oli mul küll hea meel, et ta selle andis. See oli originaalne mõte, et võtta kooli kaasa terve kadaka asemel üksik oks. Mõtlesin, et võtan selle oksa viha asemel sauna kaasa. Dušš oli meie õuel naabermaja juures. Kui ma selle juurde jõudsin, olid mul juba riided seljast, ilma et ma oleks teinud lahtiriietumisliigutusi. Dušš asus kohas, kust mehed ja naised kõndisid mööda, aga seda ei kardetud. Nõukogude ajal vana korteri juures oli projekt ette näinud, et lisaks korterite sisestele vannitubadele ehitatakse igale trepikojale ka üks ühine ja avalik dušš. Aga projekti selle koha pealt ei täidetud. Duši alged olid küll olemas, aga seal ei olnud vett. Jagomägi tuli ja tõi minu praegusesse tuppa dušikraani. Ta ütles, et kell on juba neli öösel, aga me pole veel magama läinud. Mõtlesin lisada, et ja magama jäämine võtab veel ka aega. Hakkasime dušši tarvitama. Aga kõrval olid raamaturiiulid, mis ei tohtinud märjaks saada. Ja vesi võis põrandapraost alla minna. Ütlesin, et me ei tohi naabritele vett kaela lasta. Jagomägi vastas, et alumised naabrid on tema väga head tuttavad. Mina ütlesin, et aga nad on meiega pahandamas käinud, ja just vee kaela laskmise pärast. Vaatasin, et raamaturiiulit siiski ei ole selles kohas, kus ma teda olin näinud. Järgmisel hetkel jälle oli. Ütlesin, et mul segunevad erinevate aastate mälestused riiuli asukohast. Vaatasime videot, mis me endast ükskord olime teinud. Praegu filmisime tuba pidevalt, sest oli muudatuste periood. Vaatasime videot sellest, kuidas Tõnu väiksena magamamineku ajal ümber köögilaua jooksma hakkas. Pilt liikus hästi kiiresti. See liikus kiiremini kui kaamera ümber laua.