Vastutus enne ja nüüd

13. sajandi Eesti ajaloo kohta on põhiallikaks kroonikad. Tänapäeva kroonikud on ehk päevikute ja mälestuste kirjutajad. Aga nende kirjapandu on isiklikum, sest kirjutajate arv on suurenenud ja üksiku kirjutaja vastutus ei ole enam nii suur. Ka ajakirjanikud ei ole enam nii tähtsad nagu veel 20. sajandi alguse ajalehtede toimetajad, sest nende tegevus on suurema hulga vahel jagatud. Kirjasõna on devalveerunud, nii et ei piisa enam ühest pühakirjast, vaid propagandat tuleb kogu aeg juurde kirjutada. Ei saa siiski öelda, et tänapäeva inimeste vastutus oleks iga koha pealt väiksem. Hävitusvahendite jõu suurenemise tõttu oleks tänapäeval sõja alustamine palju vastutustundetum. Isegi iga autojuht riskib inimeludega rohkem kui hobusega sõitja. Hobusega kihutamise eest politsei trahvi ei teinud, autojuhile võidakse teha. Raamatute autoreid enam eriti tuleriidale ei saadeta, aga halb film võib miljoneid inimesi ära rikkuda.