Täna maalisime Tõnisega järjekordse pildi. Võtsin musta värvi ja ütlesin, et maalisin sellega linnu. Tõnis võttis ka musta ja ütles, et tegi linnu tiiva külge kala- või kanakoti, et lind saaks sellega kuskile lennata. Pärast hakkas ta lindu punasega üle tegema. Mina ütlesin, et nii kaob lind ju ära. Tõnis vastas, et aga tiiva alt oli ju valge. Mina olin seisukohal, et pildile võib valget ka jääda, sest valge on ka värv.
Pärast maalimist tahtis Tõnis mänguasjadega mängida. Hakkasime klotsidest Mõmmile maja ehitama. Seina külge ehitasime torni. Panin sinna otsa kabenupu, öeldes, et see on tornikuppel. Teise kabenupu kohta ütlesin vist, et see on televisiooniantenn. Teise maja ehitasime kaamelile ja kängurule. Kaamel käis vahepeal autoga tööl. Sealt tagasi tulles tõi ta kaasa töökaaslasest väiksema känguru, kes oli suure känguru sugulane. Koju jõudes läks kaamel magama. Kui ta üles tõusis, käis ta vahepeal auto uksi lukku panemas ja sõitis mitu korda uuesti autoga tööle. Tõnise arvates polnud esialgu bensiini juurde võtta vaja, aga lõpuks tuli siiski võtta. Tõnise arvates oli auto kaamelile liiga väike. Seetõttu lasin kaamelil autopoest suurema auto osta. Sellega käisid vahepeal kaamel ja kaks känguru korraga tööl. Töökohas töötas veel hulk muid loomi. Minu voodi peal oli üks üksik töötu loom, kes tuli ka tööd küsima. Miki-Hiir lubaski tööd anda, mispeale uus töötaja ronis teiste juurde plekk-karpi. Maja ehitades see vahepeal mõnest kohast varises. Selle peale ütlesin, et aken tehti lahti. Ust tehti lahti meelega. Tõnis tahtis Mõmmi kummituse eest ära peita. Mõmmi pani valmis püstoli, et sellega kummitust tulistada. Mina ütlesin, et kuulid kummitust ei võta, võibolla ainult hõbekuul. Tõnis ütles, et kaamel ja känguru on vihma käes. See, mis oli olnud nende maja, oli nüüd tänav. Need loomad läksid Mõmmi majja vihmavarju. Nende maja lammutati ära. Mõmmi maja seinad lükati ka kokku, et Mõmmi kummituse eest klotside alla peita. Vahepeal ütles Tõnis, et kaamel ongi kummitus. Panin Mõmmi majja peale klotisde kabenuppe, öeldes, et need on meepurgid, Mõmmile saadeti välismaa mett. Kui Tõnis hakkas ka majja meepurke panema, ütlesin, et osad on võibolla moosipurgid. Majas leidunud piltidega klotside kohta ütlesin, et Mõmmil on seintel pildid. Kui käisin vahepeal teises toas, ütlesin, et käisin välismaal.
Tõnis oli külla tulles alguses vait. Ma rääkisin talle oma lapsepõlvemälestusi ja vanaema arvates oli Tõnis vait, kuna ta ei saanud nii keerulisest jutust aru. Aga mina mäletan, et ta on varem ka alguses vait olnud. Maalimise ajal Tõnis juba rääkis sosinal. Mänguasjadega mängimise ajal hakkas ta tavalise häälega rääkima. Edasi palli mängides ta kilkas juba valju häälega. Kui mängimise lõpetasime, läksin mina kirjandusmuuseumi ja Tõnis vanaemaga õue.
0 vastukaja:
Postita kommentaar