pühapäev, juuni 17, 2012

Mõte liigub kiiremini kui valgus

Lähenesid presidendivalimised. Kandidaadina oli üles seatud Ilves. Teise kandidaadina seadis ennast üles Harujõe, kes oli Riigikogu liige. Mõtlesin, et annan hääle Ilvesele, sest ta on poliitikas asjatundlikum. Aga Harujõe võis ka valimised võita, sest tema poolt võisid hääletada kõik need, kes tahtsid, et presidendiks saaks ükskõik kes peale Ilvese. Ilvesest tehti ametlik kandidaat ja valimissaates anti sõna peaaegu ainult talle. Aga Harujõe oskas vähemalt Riigikogu liikmetest kõige paremini malet mängida. Oli väga vähe tõenäoline, et mõnel teisel liikmel oleks olnud suurem malemänguoskus, sest nad vähemalt enam aktiivselt ei mänginud. Algas hääletamine. Pidin rebima endale valimisjaoskonna raamatust valimissedeli. Aga mul ei õnnestunud rebida täpselt mööda joont, vaid sedeli küljest tuli tükke ära. Küsisin, ega seda nüüd rikutud sedeliks ei loeta. Vastati, et see on seadusevastaselt rikutud sedel ja sellega antav hääl ei lähe arvesse. Nõudsin, et siis pean saama uue sedeli. Aga vastati, et seda ei saa mulle anda, sest iga inimese kohta on trükitud täpselt üks. Nõudsin, et pean saama hääletada. Nõudsin seda tükk aega. Mõtlesin juba, et ma võin hääletamisest loobuda ka, sest minu hääl nagunii tulemust ei mõjuta. Lõpuks tuli minu juurde praegune president Meri ja küsis, mis probleem mul on. Kordasin, et ma pean saama hääletada. President andis mulle hääletamise jaoks tüki tavalist paberit.

*
Musketärid olid eluaeg kangelastegusid sooritanud, aga nüüd olid nad nii vanaks ja nõrgaks jäänud, et surid kõik kolmekesi pööningule ronimisest. Raamatus loetleti, mille kätte keegi neist suri. Raoul suri vapustusse ja Aramis lummatusse. Kõndisime mööda tänavat ja sisenesime väikse kahekorruselise maja trepikotta. Küsisin, kas me elame nüüd selles majas. Vastati jah. Ütlesin, et aga see maja on ju puust. Kartsin, et puust maja on tuleohtlikum.

*
Tulin isa toast. Köögis istus Klaus. Ta ütles, et sai raamatu selle kohta, kuidas ühte toitu valmistatakse. Ta rääkis sellest pikemalt. Aga ma olin väga väsinud ja ei jaksanud kuulata. Läksin oma tuppa, jättes Klausi omaette edasi rääkima. Olin kirjutanud, et film, mille ma Joanna kohta tegin, on minu üks paremaid filme. Tegelikult ei olnud Joanna kohta filmi teinud mina, vaid mina olin üks neist, keda tema kohta tehtava saate jaoks intervjueeriti. Nüüd võidi mind valetamises süüdistada. Sõin kooli sööklas, istudes Tooma kõrval. Kui mul hakkas taldrik tühjaks saama, nägin, kuidas teise lauda viidi toitu juurde. Ütlesin, et sinna lauda viidi teist toitu. Toomas vastas, et erinevate toitude jaoks on erinevad lauad. Ta küsis, kas ma tahan seda toitu. Vastasin, et ei taha. Ma istusin siia lauda sellepärast, et see oli esimene vaba. Varem oli tehtud kooli sööklas kõigi laudade jaoks ühesugust toitu, mis oli olnud kehv. Nüüd vaadati, et toit oleks eelkõige tervislik. Ühtlasi oli see ka maitsev. Hakkasin üles kirjutama, mida ma praegu lõppenud unenäos olin näinud. Kirjutasin seda kodus oma toas. Küsisin emalt, et kui ma kirjutan Uku Masingust, kas ma pean seletama, kes ta on. Ema vastas, et Masing on abstraktne mõiste, mis on kõigile tuttav. Ta on Arkshaimer. Küsisin, kes see Arkshaimer on, seda ma ei tea. Ema vastas, et Arkshaimer oli Masingu konsultant. Mõtlesin, et Masingu raamatuid eluajal ei avaldatud, mistõttu kirjastused tema käsikirju ei toimetanud, aga tuleb välja, et tal oli sellest hoolimata konsultant. Ma ei teadnud, kas Arkshaimer konsulteeris teda kõigi või ainult osade käsikirjade osas. Võibolla tänu Arkshaimerile ongi Masingu käsikirjad säilinud. Kirjutasin, et unenäos ütlesin, et mõte liigub arvatavasti veel kiiremini kui valgus. Aga kustutasin selle ära, sest seda olin ma mõelnud alles praegu, mitte unenäos. Arkshaimeri kohta lause kustutasin ka ära, sest tegemist oli lihtsalt üldteada isikuga, mitte tegelikult unenäos nähtuga. Mõtlesin, et mõte liigub kiiremini kui valgus sellepärast, et mõtete liikumine on elektriline nähtus, elekter liigub valgusega ühe kiiresti, aga erinevad mälestused on erinevates ajurakkudes, mis mõtlevad korraga ja saadavad mõtteid üksteise suunas samaaegselt teele, nii et nende üksteisele vastu liikumise kiirus on valguse kiirusest suurem. Ei ole üldse õige öelda, et valguse kiirus on absoluutne kiirus, sest footoni liikumiskiirus peaks ka olema suhteline ja kui kaks footonit liiguvad erinevatelt tähtedelt üksteisele vastu, siis peaks kiirus üksteise suhtes olema kaks korda suurem. Ühes raamatus vist küll footonite liikumiskiiruse suhtelisust eitati. Läksin polikliiniku registratuuri. Seal oli parajasti ema koos vendadega. Ema küsis, kas J. Lomp tõi sinna aasta tagasi ühe sedeli. Vastati, et ei toonud. Ema ütles, et siis on see juba aegunud.

2 vastukaja:

Anonüümne ütles ...

relatiivsusteoorias on juttu välja levimise kiirusest, mis on absoluutne, mis omakorda tähendab seda, et ka üks kõik kui suurte vastastikuste kiiruste summa ei saa olla suurem kui absoluutne, ja see ongi kokkuvõtlikult relatiivsusteooria sisu

Anonüümne ütles ...

ma ei tea, kas inimesel võiks olla sama palju mõtteid kui närvirakke, aga mõtte tekkeprotsessi süüvimata tahtsin tegelikult öelda seda, et kui nii mõte ja valgus levivad väljana ning neid kiirgav(ad) keha(d) seisavad paigal, siis peaks kumbki levima sama kiirusega