"Kauge peegel"

Barbara W. Tuchman. "Kauge peegel. Kannatusterohke XIV sajand". Tõlkinud Kristjan Tedre. Tallinn, 2009. (Originaal 1978.) 821 lk.

See raamat viib lugeja Saja-aastase sõja aegadesse, mis toimus vaheaegadega aastatel 1337-1453. Raamatu peategelaseks on ajaloolistest isikutest valitud aadlik Coucy. Raamatul on kolm kasvava ulatusega teemaderingi: 1) Coucy elulugu, 2) Prantsusmaa ajalugu, 3) Euroopa ajalugu, millest kirjutatakse läbisegi. Mõnes lõigus minnakse ka Euroopa piiridest kaugemale, kuid siiski Euroopa ajalooga seotult. Prantsusmaa piiridest välja minna aitab see, et Coucy osales sõjakäikudel erinevatesse maadesse. Saja-aastane sõda peeti eeskätt Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, aga aega jäi sõdida ka teiste maadega. Coucy viimaseks sõjakäiguks jäi võitlus Türgiga. Ajaliselt räägib raamat alapealkirja järgi 14. sajandist, kuid Coucy elas vaid 60 aastat. Raamatut on aga alustatud varasematest sajanditest Coucy suguvõsa ajalooga, epiloogis vaadatakse Saja-aastase sõja sündmused lõpuni ja viimasel leheküljel jõuab autor oma kaasaega, mil Coucy lossi varemed Pikardias on veel säilinud. Loss lasti õhku Esimese maailmasõja ajal. Esimese maailmasõja sündmustest Pikardias olen tõlkinud R. Kiplingi luuletust.

Raamatu tegevusaeg on äärmiselt raske. Lisaks tohutult pikale sõjale leiab aset ka hiiglasliku ulatusega katkuepideemia koos järellainetega ja suured rahvaülestõusud. Katoliku kirik lõheneb konkureerivate paavstide vahel, lisaks raputavad seda ketserlikud liikumised. Võib kiita autori jaksu nii raske aja kohta nii paks raamat kirjutada. Pika ajalooperioodi läbi uurimine võis nõuda tohutult tööd, pealegi on sama autor kirjutanud teisigi raamatuid. Tema ülesanne oli siiski selle võrra lihtsam, et 14. sajandil ei tekkinud veel nii palju allikaid kui tänapäeval. Teiselt poolt tuleb osata täita allikates esinevaid lünki.

Kuigi autor on valinud uurimisteemaks nii raske aja, on ta siiski optimist. Ta leiab, et suured kannatused viisid inimkonda edasi. Võiks vastu vaielda, et katk ei lõppenud mitte meditsiini kiirete edusammude tõttu ja et sõjad maailmast ei kadunud. Kohe pärast Saja-aastase sõja lõppu kandusid võitlused Prantsusmaa pinnalt Inglismaale, kus aastatel 1455-1485 toimus Rooside sõda. Saksamaal 1618-1648 toimunud Kolmekümneaastane sõda oli hävitava mõju poolest Saja-aastase sõjaga võrreldav.

Tuchman peab katku ja sõja ajal levinud surmakultust haiglaslikuks. Kuid tol ajal oli see realism. Autor näeb sõjaajal toimuvat nii rahvusluse kui ka klassivõitluse tõusu. Ma ütleks, et klassivõitluseks nimetatavad ülestõusud olid tunduvalt lühema kestusega kui riikidevaheline sõda. Tol ajal olid Inglise kuningal Prantsusmaal suured valdused, kuid Inglismaal endal kasutati prantsuse keelt. Samal ajal kui inglasi Prantsusmaalt välja tõrjuma hakati, hakkas inglise keel oma kodumaal aegamööda prantsuse keelt välja tõrjuma.

Nagu raamatu tagakaanel õigesti on märgitud, esitab autor asju nii suures kui ka väikeses plaanis. Ta ei too välja mitte ainult seda, mis oli 14. sajandil erinevat tänapäevast, vaid ka seda, mis oli isegi tol ajal erandlik. Samas näitab ta ka ajaloo suuremaid suundumusi, näiteks kuidas paavstivõimu lõhenemine aitas reformatsiooni ette valmistada. Autori eesmärk tundub olevat kirjutada võimalikult huvitav raamat, mis on tal ka õnnestunud. Ei ole tabeleid ega graafikuid, vaid voolav jutustus. Teos võib tunduda liiga paks, aga lugeda saab vaheaegadega.