Maaliraamat

Maalisin kaks pilti. Ühel neist oli kujutatud minu maja ümbrust ja seal kasvavaid kaskesid. Riputasin need pildid võrku üles. Üks mees märkis ära, et talle pilt meeldib, aga alla kirjutas kommentaari, et nüüd ta pühib sellega põrandat. Ta lisas, et pühib põrandat paljude asjadega. Ta oli vist selleks pildi endale välja trükkinud, et näha, milline see must-valgelt on. Põranda pühkimine ei olnud vaenulikkuse akt, vaid ta kasutas selle töö jaoks ära need paberid, mis kodus leidusid. Tulin mõttele, et järgmist raamatut ei anna ma välja enda kirjutistest, vaid piltidest. Klaus soovitas, et ma sinna vanemaid maale ka hulka paneks, sest need on piisavalt head. Vanemad maalid olid natuke teistsuguses stiilis. Uusi ja vanu kokku oli ikkagi vähe, nii et oleks tulnud senistest õhem raamat. Mõtlesin, et iga maali kohta võiks ühe luuletuse ka panna. Aga luuletuste arv ei oleks niiviisi tulnud eriti suur. Joonistanud olin ma rohkem. Mäletasin, et mul on kapis ühes koolikaustikus väga head joonistused. Aga kõige paremate joonistustega kaustikut ei leidnud ma üles. Ühte maali pidasin küll väga heaks, aga olin lasknud tema nurgal kortsu minna. Raamatusse pandavad pildid pidin laskma Helenal ja teistel nende pere lastel arvutisse skänneerida. Selleks pidin sõitma piltidgea Tallinnasse.

*
Kaks kõige nooremat venda vaatasid atlast. Otsustasin esitada neile kaardi kohta küsimusi. Mõtlesin esitada küsimuse selle kohta, kumb kahest kohast on põhja pool, kui üks on kaardil ülevalpool, aga teisel on laiuskraad suurem. Kui ma seda küsisin, ütles Henn, et ta teab, et seda vaadatakse laiuskraadi järgi. Ütlesin, et siis on tal see teema selge, selle kohta ma rohkem ei küsi. Toomas läks eemale. Märkasin, et Alžeerias on minu nimega järv. Varem teadsin, et selliseid on Soomes. Küsisin Hennult, kus Aafrikas asub Simo järv.

*
Hakkasin hommikul kooli minema. Läksin bussipeatusesse. Kui olin seal natuke seisnud, siis taipasin, et seisan valel pool teed. Läksin teisele poole. Õige oli olnud see mõte, mis mul teepoole kohta esimesena oli tulnud, aga läinud olin algul kahtlema hakkamise tõttu valesti. Kui olin bussis, jäi kaks väikest poissi teele ette, nii et neist oli raske mööda saada. Üks poiss tuli bussi ja ütles, et neile ei tohi otsa sõita. Vastasin, et siis nad ei tohi autotee peal käia. Seejuures surusin talle karistuseks käega vastu nina. Poiss süüdistas, et ma ahistan teda. See näitas tema enda mõtlemise rikutust. Vastasin, et kui nii nõrga puudutuse peale ka selline süüdistus tuleb, siis tuleks käesurumine üldse ära keelata. Mulle tuli meelde, et mul ei ole piletit. Mul ei olnud ka raha, mille eest piletit osta. Seetõttu läksin järgmises peatuses maha. Läksin koju tagasi. Seal rääkisin, et kõigepealt ootasin bussi valel pool teed, siis tulin pileti puudumise tõttu bussist varem maha, aga ma ei saa aru, miks ma koju tagasi tulin. Võtsin esimeseks eesmärgiks nüüd jala kooli minna.