Eesti lipu triumf

Eile sain feisbukist hulga sõimukirju, sest soovitasin kommunistlikku sümboolikat mitte kasutada. Punase sirbi ja vasaraga lipu massimõrvarite lipuks nimetamine olevat naiste solvamine, sest selle riputas üles naine. Mina pidasin massimõrvarite all silmas Leninit ja Stalinit, kes ei olnud naised. Ma soovitan, et kui Eesti lipp ei tundu piisavalt vasakpoolne, siis kasutada Rootsi oma. Rootsi oli vasakpoolne riik juba Rootsi ajal, piirates aadli võimu lihtrahva kasuks. Tol ajal ei öelnud eestlased, et riik on halb peremees. Eesti lippu austan ma sellest hoolimata, kas ma olen riigi poliitiliste sammudega rahul või mitte. Aga ma olen kuulnud raadiosaadet, kus eestlane ütles, et see, kui teine eestlane läks Eesti lipuga venelaste meeleavaldusele, oli ebaeetiline. Mulle räägiti, et tänavu olevat jälle ilmunud artikkel, et 9. mail ei peaks Eesti lippe välja panema, sest see võiks venelasi ärritada. Ma poleks selle vastu, kui see lipupäev ei oleks, sest mulle eurovärk väga korda ei lähe, aga kui sellist argumentatsiooni kasutatakse, siis on parem juba ta lipupäevaks jätta. Minu toas riiuli peal on sinimustvalge laualipp. Kahjuks on ta juba natuke tooni muutnud. Laulva revolutsiooni päevil pandi meie kodus üks Eesti lipp laste eest raamatu vahele peitu. See raamat kingiti ära. Raamatu saajad ütlesid pärast, et eriti tänulikud on nad lipu eest, aga kinkija ei saanud aru, millest jutt käib. Tol ajal oli Eesti lipp au sees. Laulusõnad ütlevad, et ei punalipp sini-musta-valget matta saa.