Aurud hõljuvad ringi

Praegu on head kauged mälestused ja hetk ise on ka ilus rahulik, nii et isiklikult ei olegi väga vaja midagi. Tänased unenäod panen siiski üldjoontes kirja. Nägin unes, et vaatasin ja näitasin teistele varem joonistatud naljapildiseeriat, kuhu olid igale pildile kirjutatud ka naljakad tekstid. Joonistades oli erilist tähelepanu pööratud sõrmedele, mis hoidsid mitmesuguseid esemeid. Joonistanud olin põhiliselt mina, osalt ka Klaus, aga ma ei eristanud, kes oli täpselt mida teinud. Osa pilte oli teisel paberilehel. Teisel lehel ei olnud ükski pilt nii hea kui esialgsel. Teises unenäos oli Raun andnud kiirendatud korras välja minu luulekogu, mis sisaldas ainult poliitilisi luuletusi. Ise olin tahtnud välja anda teistsugust luulekogu, aga selleks polnud avanenud võimalusi. Ilmunus olid imelikul kombel asendunud osad sõnad kriipsudega ja osadest riimsõnadest oli trükitud ainult üks silp, mis pidi juba näitama, mis sõnaga on tegemist. Kriitik oli kirjutanud, et ühes luuletuses reeturist ei tunne enamus lugejaid tegelast, kuigi võib arvata, et tegemist on mõne Tartu linnavolikogu liikmega. Mulle endale tundus, kuigi ma täpselt ei mäletanud, et reetur Panti ei olegi kunagi olemas olnud, vaid ta on väljamõeldud tegelane, kelle nimi tähendab seda, et ta müüb kõik maha. Vaatasin fotosid poliitüritusest, kus olin ise käinud. Seal olid osalejad üksteisest barjääridega eraldatud. Ühel pool barjääri kritiseeris üks mees parajasti Lennart Merd, teisel pool kuulas seda Lennart Meri ise, kes istus ülbes asendis. Mina istusin ukse lähedal, kus mõned suitsetasid. Kuigi üritusel ei tohtinud suitsetada, arvasid nad, et ukse lähedal tohib. Nüüd on päev ja sügisaur kannab kohale aegasid. Kui ajad halvemaks lähevad, võib meenutada, et varem oli selline rahulikuvõitu olukord.