Sahtlid

Unenäos tundus, et Kultuurkapital on otsustanud mulle tõenäoliselt eraldada raha, ilma et ma oleksin seda taotlenud. Ma ei teadnud veel, kas anda selle eest välja esimese kahe luulekogu paremaid luuletusi koondav raamat või kolmas uus luulekogu. Sain teada, et Klaus on värskelt avaldanud luuletusi raamatus, mille ühest kaanest hakkavad tema luuletused ja teisest kaanest Bristoli omad. Kahe peale oli olnud võimalik raha saada, üksi mitte. Sõin peost koogitükke. Tahtsin võtta järgmist, aga ema ütles, et ma seda ei teeks, sest kohe katab ta laua söögiaja jaoks. Oudekki lõikas tordi neljaks ja jagas selle enda, minu ja minu kursusekaaslaste Soosaare ja Kangro vahel. Hakkasin võtma vanade ajalehtede aastakäike, et neid lugeda. Mõtlesin, et ei pea neid korraga läbi lugema, vaid võin järgmiste uurimistööde puhul nende juurde tagasi pöörduda. Ütlesin, et tahan teha ainult sellist tööd, kus saan lugeda kodus olevaid ajalehtede aastakäike. Hakkasin vaatama oma sahtlist oma vanu pabereid ja näitasin mõnesid Tõnule ja Toomale. Tõnu ütles: "Simo näitab jälle oma kuulsa sahtli asju." Esimese klassi inglise keele sõnade vihik oli minu arvates selleks pooleks lõigata kästud, et õpetajad olid välja arvutanud, et aasta jooksul õpitakse täpselt pool vihikutäit sõnu. Seda oli vähe. Leidsin ka ühe pooliku vihiku, kus oli kamba asju. Toomas tahtis seda ka näha, aga ma ei näidanud, sest ta ei olnud kamba liige. Selles vihikus oli märke, mis pealtnäha midagi ei tähendanud, aga lapse jaoks tähendasid. Veel oli selles teisendatud liitmistehteid ja kirjutatud ajamasinast, millel on kirjutamisaja suhtes tulevikus kaks peatust - üks aastas 1989 ja teine aastas 2034. Panin asjad sahtlisse tagasi. Tõnu süüdistas mind, et olin tahtnud öelda, et minu sahtlis on paremad asjad kui tema sahtlis. Enda arvates ma polnud seda kunagi öelnud. Kui ma sahtli uuesti lahti tegin, oli ühel kamba vihikutest kaas katki läinud. Ma ei teadnud, kas seda rebis Tõnu või oli see rebenenud sahtli sulgemise ajal. Riputasin enda enne jalas olnud püksid nagisse. Ma ei mäletanud, kas ma olin neilt tagant voodripealse kihi ise noaga maha lõiganud või olidki nad poes sellistena müügil olnud. Mõtlesin, et raske oleks noaga lõigates arvestada, kuidas riide pealmine kiht läbi lõigata, aga alumist mitte. Läksin ja avasin enda teise toa sahtli. Nägin oma vana karu kujulist helkurit. Rõõmustasin, et üks karu on mul alles. Edasi nägin, et sahtlisse on pandud veel mõned mängulomad, sealhulgas ka üks ümmargune plastmassist karu. Aga need ei olnud kingitud mulle, vaid vendadele. Kurvastasin, et minu loomi rohkem alles ei ole. Tahtsin öelda, et teistele kingitud loomad ei anna energiat.