Gloobus

Gloobus hakkab iseenesest keerlema ja keerleb järjest kiiremini. Kui ta on saavutanud maksimaalse kiiruse, hakkavad tema seest purskama vulkaanid. Püian keerlemist peatada ja kõrvetan vulkaanide vastu sõrmed ära.

*
Nägin unes, et mul oli kirjutatud üles aadress, millises Anne tänava hoovi majas elas üks väike tüdruk ajal, kui mina elasin Kaunase puiesteel. Algul tuli mulle meelde, nagu oleks selle tüdruku nimi olnud Anne, aga sain varsti aru, et ma eksisin, sest Anne elas hoopis meie hoovis. Läksin Kivisildniku poodi. Seal nõuti iga asja eest eraldi raha. Ma ei mõelnudki midagi maksta, öeldes, et see raha nõudmine on nagu raamatus "Totu Kuul". Tulviste valmistus juubelit pidama. Meenutasin, kuidas ma koos poistega ükskord kogemata ühe maja põlema panin. Otsisin selles suures hoones wc-d. Üks vanem naine tuli mulle vastu ja naeris selle üle, kust ma seda otsin. Ta näitas mulle õige suuna kätte.

*
Kanalil sõidavad skuutrid. Üks sõidab läbi õhu ja tuleb maja kolmanda korruse aknast sisse. Ütlen: "Kao minema." Ta lähebki uuesti aknast välja ja purunenud klaas paraneb terveks. Skuuter sõidab mööda autoteed linnast välja. Mõned lehvitavad talle, kuigi juhti pole sees.

*
Nägin unes, kuidas heitsin Vallikraavi tänaval kõnniteega risti kõhuli maha ja hakkasin vanasse matemaatika vihikusse joonistama. Kui märkasin, et inimesed tahavad vist mööduda, siis tõusin istukile. Vaatasin, kuidas olin kooli ajal matemaatikaülesannet lahendanud. Õpetaja oli teinud punase pastakaga parandusi. Ma olin muutuja ette kirjutanud miinusmärgi, aga õpetaja oli parandanud selle plussiks, sest muutuja väärtus oli ise negatiivne ja tuli välja, et teda saab väljendada ainult positiivselt, aga kaks miinust annavad kokku plussi. Mõtlesin, et kui oleksin õpetaja parandustele too kord tähelepanu pööranud, siis ei oleks ma matemaatika lõpueksamil vastavat viga teinud. Olin rahul, et olin koolis käies jätnud vihikud pooleli, nii oli nendes nüüd ruumi teha teises stiilis joonistusi juurde, nii et vihikust kujuneb terviklik teos. Joonistasin ühe abstraktse kujundi valmis ja läksin seejärel kõndima. Kesklinna tänavatel nägin kõndimas klassikaaslasi. Viskasin Lauri K-d lumekuuliga. Ütlesin, et ta võib mind selle eest vastu visata. Aga ta viskas koguni mitu korda, mida ma polnud lubanud. Võtsin ta selja tagant haardesse, et ta rohkem visata ei saaks. Ta ütles, et võtsin ta kindlusesse, sest tema tundis dzuudoterminoloogiat paremini. Kõndisin tema selja taga meie vahele jäävate inimeste varjus, nii et ta ei saaks läbi nende visata. Läksime kellapoodi. Lauri ostis uue kella, seejuures suhteliselt kallima. Ta põhjendas ostu müüjale sellega, et mina olin talle kella kinkinud, aga selle varsti peale seda märjaks teinud, nii et see enam ei käinud. Ütlesin, et mõned kellad saab kuivatamisega korda. Lauri arvas, et seda ei saa.

*
Köidetud ajakirjad avanevad ja hakkavad enda lehti keerama. Püian lehtedelt lugeda, aga jõuan enne järgmise ettetulekut igaühelt lugeda vaid ühe sõna. Ometi moodustub kokku korralik lause. Lause sisuks on, et mul palutakse tingimata köide kinni panna ja tõsta talle peale raskus, et ta uuesti ei avaneks. Teen seda. Nüüd on see köide lihtsalt toa kaunistuseks.

*
Nägin unes, et üks mees rääkis teisele, millise kuju saaks teha. Teine mees vastas, et ta teebki temast sellise kuju. Ta hakkas tegema sellist fotot. Ariel pildistas ka mind. Ajasin foto tegemise ajaks hambad irevile.

*
Poest väljuvad inimesed, kes on sealt leidnud suures koguses kaupa, mida mina kuskil ei näinud. Lähen poodi tagasi. Otsin kõik riiulid läbi, aga seda ei ole kuskil. Küsin müüjalt: "Kas seda imelikku kaupa saab laoruumist?" - "Vanadel inimestel on kolmas silm," vastab müüja.