teisipäev, september 27, 2005

Öö on pime ja tontide aeg

Kui läheneb hommik, muutub rahutuks uni.

Nägin unes, kuidas lugesin raamatut maride kohta. Esitati küsimus, kuidas mari ühiskonda säilitada. Marid pidid olema ainuke rahvas, kes ei ole kunagi sõdinud. Venelased tegid nende elu raskemaks - kui varem käis Marimaalt rong Pariisi, siis nüüd ainult Moskvani. Ütlesin, mis on Mari pealinna nimi. Mind parandati, et see ei ole B, vaid P-ga. Ütlesin, et oleksin pidanud mäletama selle linna nime Contra luuletusest. Lugesin selle salmi, kus seda nimetatud oli. Maha kukkus üks väga paks raamat. Õnneks ei saanud ta kukkudes kannatada. Raamatu autoriks oli märgitud Ruitlane. Hakkasime oma maja eest autoga sõitma. Enne seda keegi õiendas meie auto juures. Tahtsin tulistada õhku eriti valju pauguga ja suurt tossu tekitavat paukpadrunit. Järgmisena mõtlesin tulistada õhku rohelist raketti. Aga Savisaare nägemisel raketipüstoli väljavõtmisel laseks Savisaare ihukaitsja kohe maha. Ühe inimese oli ta selle eest juba maha lasknud. Kõndisin üle Kaunase puiestee ja Anne tänava vahelise tee, kui kuulsin eemalt Lauri K naeru. See tuli Piret P maja juurest. Täna oli klassikokkutuleku aastapäev. Järelikult peeti klassikokkutulekut igal aastal sel kuupäeval, ainult mind kutsuti ainult ühel korral. Otsustasin minna sinna ringiga ümber Anne tänava hoovi seal asuva Oudekki maja juurest. Kui kohale jõudsin, võtsin Piret P-l kõri pihku, selle eest et ta mind ei kutsunud. Ta hakkas nutma. Nüüd hakkasin teda rahustama, et ma kahtlustangi inimesi.

Nägin unes, kuidas kirjutati, et Nõukogude aja lõpu järel hakkas ilmuma rohkem ajalehti ja need läksid paremaks, aga ülikooli leht ei läinud. Ülikooli leht ilmub täpselt samasugusena nagu Nõukogude ajal, sest tal ei ole varasemast rohkem teatada. Kritiseerija kritiseeris ka "Üliõpilaslehte", selle eest et see ei avaldanud viimases numbris enam male- ja kabenurka, mis ometi kedagi ei häiri. Selle peale oli kõige viimasesse numbrisse jälle pandud. Läksin raamatukogu trepist alla. Nägin Maitu ja Anttit. Ma nägin neid siin igal reedel. Ma ei teadnud, kas kohtan pidevalt kõiki klassikaaslasi, kellest ma teisi ära ei tunne, või on mul just Maidu ja Anttiga samadel aegadel samasse kohta asja. Tänaval kõndis Antti Maidust tagapool, sest Mait hakkas minema koos ühe tüdrukuga. Sõitsin istukil mööda Kitsa tänava jääd alla. Praegu oli võimalik veel enne autoteed karedamal pinnal pidurdada, aga edaspidi oli karta, et see võimalus kaob.

Nägin unes, kuidas mustade riietega surm käis mõnda aega inimeste keskel ringi, et siis üks inimestest endaga kaasa kutsuda. Ma läksin temaga huviga kaasa, sest tahtsin näha, mida surm inimesega teeb.