Söömine ja kaal

Mul on vedanud, et või süia nii palju kui jaksan. Toit on olnud kättesaadav ja ülekaalu pole läinud. Alati ei söö ma kõhtu täis, sest närimine muutub igavaks. Kuuendas klaasis kaalusin 36 kilo, aasta hiljem 34. Seda teada saades hüüdis kooliarst: "Kas sa ei söö!?" Koolisööklas sõin tõesti vähe, sest sealne toit tavaliselt ei maitsenud. Kodus maitses paremini, aga ei olnud lõputult suuri padasid. Keskkooliklassi kokkutulekul küsiti mult, et kas on õige, et olin kõige pikem ja kõige kergem samaaegselt. Kõige lühemast poisist kaalusin vast rohkem (kindlalt ei mäleta), teistest vist tõesti kõigist vähem. Aastal 2000 oli minu kaal suurenenud 65 kilole. Siis hakkasin võtma antidepressante ja kuu aega hiljem kaalusin juba 80 kilo. See oli veel siiski normaalkaal ja rohu edasisel sissevõtmisel seda enam ei lisandunud. Kui lõpuks antidepressandi söömise lõpetasin, langes kaal 70 kilole. Pärast seda hakkas kaal näitama igas sekundis erinevat numbrit ja rohkem pole ka kaalu tarvitanud. Ühed teadlased tõestasid enda arvates hiirte peal, et kui imetaja sööb kaks korda normaalsest vähem, elab ta kaks korda (?) kauem. Ei riskiks järgi proovida.