esmaspäev, september 12, 2005

Riimööpäev

Kas karjub seal tumm või koduloom, kel näiliselt vaikne iseloom? Ei, heli vallandus minu seest, ja täiesti mitte millegi eest!

Kui magasin raha peal pimedat ööd, ei olnud mõttes, et päeval teeks tööd. Nüüd tõusin üles ja enne ei söö, kui hüütud saab kolmkümmend korda böö!

Mu unenäos toimus laevasõit, nii kiire see oli kui ajavõit - kui sekundi edasi laev kandis mind, läks aina suuremaks Stockholmi linn.

See linn oli ilus ja võõras ja suur, seal täiesti tundmatu arhitektuur. Õunapuuoks kasvas üle tee, ja üleni viljasid täis oli see.

Kui olime Stockholmi linnas sees, varsti teleri kast oli silmade ees. Ei räägitud rootsi, vaid inglise keelt, keegi annetust tehes lahutas meelt.

Saade summat nõnda kasutas, et loomadele asutas - maja, kus peitu nad pugesid ja veelgi said raha tugesid.

Summa kasvas ja nullisid lisandus, viiskend neli miljonit sisaldus selles kokku Rootsi kroonisid, ja loomad läksid ja troonisid.

Siis tehti sellele väljamaks, kes oli kõige algatajaks, tal kuulus see nullide rida lai, kuid viiskend neli krooni vaid sai.

Ja mul oli seda vaadata äng, sest selgus, et kõik oli olnud mäng. Kui rohkem kroonisid kogutud polnd, mis mõte sel saatel oli siis olnd?