Aafrika veekogud

Avastati, et Niiluse jõe all on naftat. Hakkasin seda peoga välja kaevama. Leidsin musti mügarikke, mis vist olidki nafta. Kaevamise tagajärjel muutus jõgi sellest kohast sügavamaks, mistõttu ta hakkas tagurpidi voolama. Nii jõudis soolane vesi Victoria järve. Kaevamise vastu avaldati pahameelt. Lõpetasin selle ära, sest sain ka ise aru, et maailmas on naftatootmine kliima seisukohalt juba liiga suur. Klaus ütles, et lõpetasin liiga hilja, sest kõik Victoria järve kalad on vee soolaseks muutumise tagajärjel juba surnud. Vaatasin kaardilt järgi, et Victoria järves oli veel näha valgeid vingerdajaid. See tähendas minu arvates, et kalad on veel elus. Või olid need siiski vaglad, kes olid asunud surnud kalu sööma. Ütlesin, et kõik kalad surnud ei ole, sest osa kalu elab nii magedas kui ka soolases vees. Siiski kaevasin Victoria järve kõrvale augu, et sinna koguneks mage põhjavesi, mille ma järgnevalt järve juhtisin. Aga lõpuks ütlesin teistele, et nad peaksid meeles, et see kõik on ainult mäng.

Üks listi liige kirjutas, et ta lõpetab ajaloo magistrantuuri ja et ta on vahepeal teada saanud, et õppimisele võib iseseisvalt ettevalmistusi teha. Olin varem kahtlustanud, et tunnen seda isikut teise nime all, mille ta oli ümber lükanud. Nüüd hakkas paistma, et olen temaga ajaloo osakonnas listis kasutatava nime all kokku puutunud, aga selle vahepeal unustanud. Ta kirjutas veel, et ta korjas narmendavaid seeni, sest mäletab, et need olid väga maitsvad. Seene liigi nimetamise asemel oli ta lisanud kirjale fotosid neist seentest. Mina teadsin, et on kaks sedamoodi seeneliiki, millest üks on surmavalt mürgine, aga ma ei teadnud, kummaga on tegemist. Rohkem ma selle probleemiga tegeleda ei viitsinud. Kirja saatja poleks varasematel aastatel rahul olnud, kui keegi oleks listi fotosid saatnud, kuid nüüd ta arvestas nähtavasti sellega, et tehnika ja inimeste lugemisvõimalused on vahepeal edasi arenenud.