Mõttekäik vaba aja tegevustest

Head muusikat tundub olevat kergem teha kui kirjutada häid laulusõnu. Vähemalt kui ma eile raadiot kuulasin, siis pillimäng tundus ilus ja salapärane, lauljate hääled ka head, aga sõnad juba primitiivsemad ja kohati sellised, et tahaks raadio kinni keerata. Seejuures ise oskaks ma ainult sõnu kirjutada, mitte neid lauluna ette kanda, taustaks pilli mängida või viisi välja mõelda. Varasematel aegadel olen püüdnud muusikat joonistusteks tõlkida. Eilse päeva tegevustest sarnanes pillimängu kuulamine oma matemaatilisuses kõige rohkem malepartii vaatamisele. Mõtlesin, kumb mulle rohkem meeldis. Jõudsin järeldusele, et malepartii, sest seda suudan ma edasi arendada ja jäljendada, samal ajal kui muusikat võtan ainult passiivselt vastu. Muusika juures sai mängida, et olen vähemalt osa päevast silmi puhanud. Malenuppude vaatamine ei tohiks ka silmadele nii väsitav olla kui pisikeste tähtede lugemine. Male juures leidsin veel, et see on hästi tasakaalustatud mäng, kus mõned asjad on üliselged, teistest ei saa kunagi aru.