Tartu Suvi alanud

25+25 minutilise mõtlemisajaga kiirmaleturniiri esimesed 5 vooru 9-st said täna mängitud. Eilse ja üleeilse treeningu järel olin täna suhteliselt heas vormis. Esimeses voorus oli vastaseks üle 300 punkti kõrgema reitinguga meistrikandidaat. Mõlemad mõtlesid kellanooled püsti, kuid minu aeg kukkus enne. Teises voorus mängisin reitinguta vanema naisega. Ta tegi juba avangus vea, mille tagajärjel kaotas materjali, kuid ma andsin sellest osa veel tagasi. Lõpuks jõudsin siiski võidetud lõppmängu. Kolmandas voorus oli vastaseks ligi 200 punkti kõrgema kiirmale reitinguga meistrikandidaat. Jõudsin lõppmängu, kus mul oli lipp ja kolm etturit vastase kahe vankri ja kahe etturi vastu. Kuid kui mõlema mõtlemisaeg hakkas läbi saama, eksisin mina ja sain mati. Neljandas voorus oli minu täna halvim mäng. Vastaseks oli üle 250 punkti kõrgema reitinguga meistrikandidaat ning tänavune Tartu pika male meister. Ta kahis avangus viguri, mis ei andnud talle teoreetilist võitu, kuid praktiliselt ei leidnud ma õiget mänguplaani ega mäletanud selle seisu analüüsi, mistõttu ma kaotasin. Viiendas voorus oli vastase reitinguks märgitud ligi sada punkti minu omast madalam, aga ma ei ole kindel, kas see oli tegelik või hinnanguline reiting. Igatahes suhteliselt lühikese mängu järel andsin talle valida, kas saada järgmisel käigul matt või kaotada lipp. Ta valis alistumise. Seega on mul praegu 2 võitu ning 3 kaotust. Homme on võimalik tabelis nii tõusta kui ka langeda.

Tänased unenäod olid ka maleteemalised. Seal kasutati turniiril süsteemi, mille järgi omavahel kokku minevate vastaste punktide arv kunstlikult võrdsustati. Olin sõitnud võistlema teise linna. Üks minuga samas toas olev poiss viskas nuga põrandasse. Ütlesin talle, et ta läheks nuga loopima välja. Kui ta seda ei teinud, võtsin talt noa ära. Varsti andsin selle tagasi, lootuses, et ta on ennast parandanud. Aga ta hakkas jälle nuga põrandasse loopima. Võtsin talt selle jälle ära. Selgus, et esimese vooru alguseni on veel kõige rohkem pool tundi, aga ma ei olnud ennast veel registreerinud. Tahtsin minna seda tegema. Samal hetkel kõlas kell, millega kutsuti kas mängima või sööma. Avastasin, et minu uued jalanõud, mida ma polnud veel kandnud, aga tahtsin nüüd jalga panna, olid kadunud. Arvatavasti oli see poiss nad viinud vannituppa. Läksin otsima nelja kõrvuti oleva ukse tagant, millest kaks olid vannitoad ja kaks wc-d. Oleksin peaaegu ühele naisele wc-sse järgi läinud, sest tal ei olnud uks lukus. Aga kui kõik kõrvalruumid vabanesid, ei leidnud ma oma jalanõusid neist ühestki.