neljapäev, aprill 24, 2008

Kas ma rikun tervist?

Levinud on religioosne seisukoht, et inimene valib ise oma saatuse. Ühes blogis kirjutati hiljuti, et inimesed on oma haigustes ise süüdi, sest haigused tulevad ärevusest, vihast ja hirmust. Viha ma eriti ei tunne, aga ärevust ja hirmu küll keskmisest rohkem. Neid ma ei pea siiski mitte enda süüks, vaid haiguseks endaks. Neid sümptomeid on võimalik mõtete ja ravimite abil vähendada, aga mitte täielikult kaotada. Võibolla need tulevikus hakkavad lisaks füüsilisi haigusi tekitama, aga praegu see igatahes nii ei ole. Külmetus- ja nakkushaigusi näiteks on vaimselt tervematel inimestel minust rohkem. Võib muidugi öelda, et hirm kutsub õnnetuse just esile. Aga kuna ma kardan põhiliselt asju, mis mingi tõenäosusega võivad nagunii juhtuda, siis võibolla hoopis oskan õnnetusi paremini vältida.

Kirjutasin juba sinna blogisse kommentaariks, mida ma olin raamatust "Kliiniline psühhiaatria" psüühikahäirete põhjuste kohta lugenud. Et need võivad olla tingitud geneetilistest põhjustest, mürgitustest, füüsilistest haigustest ja teiste vägivallast. Vastuseks kirjutati, et geneetilised põhjused on seotud karmaga ja mingite nõidade raamatute järgi põhjustavad skisofreeniat liiga suured soovid ja vähene füüsiline aktiivsus. Eelmiste elude kohta ei oska ma midagi öelda, sest neid ma ei mäleta. Aga kui neid oli, siis vaevalt ma eelmises elus olin täiesti teistsugune kui praeguses. Suuri soove mul on küll olnud nagu igal inimesel, aga ma pole olnud eriti õnnetu nende täitumata jäämise pärast. Pigem pean ennast vähenõudlikuks. Midagi füüsilist olen ka alati teinud. Ehk ei ole ma siin ise siiski kõige sobivam näide. Aga psühhiaatriahaiglas olin samas palatis mehega, kes harrastas kõiki spordialasid, seda küllaltki edukalt, sest ta oli oma tulemuste üle uhke.

Ja ei saa öelda, et ma ennast oma haiguse pärast väga halvasti tunneks. On küll ka raskemaid hetki ja perioode, aga päris terveks saada ma vist ei tahagi. Kui vahepeal natuke hallutsinatsioone kuulda ja asjade vahel rohkem seoseid leida, teeb see elu huvitavamaks. Arvan, et tänu haigusele on mul suurem fantaasia ja parem iseloom.

2 vastukaja:

Manjana ütles ...

ma põhimõtteliselt nõustun ka ideega, et haigused tulenevad stressist. aga ma ei arva, et hirmudes on midagi geneetilist, ma arvan, et hirme tekitab teadmatus. mida rohkem inimene igasugsutest asjadest teab, seda vähem on tal põhjust karta. teine asi on see, et inimesed muretsevad asjade pärast, mis on veel juhtumata, aga nad arvavad, et need lähevad halvasti. selle vastu võiks aidata see, et tegelikult ei ole midagi nii tähtis nagu näiteks maailmarevolutsioon ;) kui vaadata oma minevikku ja otsida sealt neid juhtumeid, mida sai palju ette kardetud või mis läksidki viltu, siis tegelikult pikas perspektiivis, polnud selles midagi nii halba :)

Simo Runnel ütles ...

Ühe hirmu võib põhjustada teadmatus, teise teadmise omandamine. Haiguste geene on ka leitud.