Koristasin lund

Oudekkil oli poliitika teemaline blogi, minul oma blogi. Oudekki tegi ettepaneku, et hakkaksime oma blogides üksteise sissekannetele viitama, sest see aitab tuumasõda ära hoida. Ma olin tuumasõja ärahoidmise poolt. Aga päriselt oli Oudekki astunud sammu vastupidises suunas, sest varem olid minu blogi sissekanded kõik automaatselt Oudekki blogis samuti nähtavale ilmunud, aga nüüd oli ta need sealt ära kustutanud. Tahtsin pakkuda seal avaldamiseks ühte konkreetset oma sissekannet. See oli ajakirjast ümber kirjutatud artikkel. Aga ma polnud kindel, kas ma pole autoriõigusi rikkunud. Vaatasin, millised keelud on kirjas ajakirja kaane siseküljel. Sellel ajakirjal siiski kõige rangemad keelud ei olnud. Kuigi oli keelatud artiklitest paberkoopiate tegemine, tundus, et elektrooniliste koopiate tegemine võibolla keelatud ei olegi.

Isa vaatas minu joonistusi. Ta näitas ühte joonistatud inimest ja ütles, et selle panemegi minu järgmise raamatu kaanele. Mina nõustusin, et kui isa nii ütles, siis paneme jah. Ma olingi hakanud ajalooteemalisi pilte joonistama pooleldi selleks, et vast tuleb välja midagi raamatusse sobivat. Võibolla tuli koos ülemise suure inimesega kasutada ka allapoole joonistatud väikseid inimesi, nii palju kui neid ära mahub. Aga Tõnu pidi tegema kujunduse ja ei kuulnud isa ja minu otsust. Tõnu teatas hoopis, et paneb kaanele kõige parema foto minust, mis ta leiab. Ta näitas ühte fotot, millel ma peal olin. Mulle see foto ei meeldinud. Aga kui ta näitas järgnevalt mind kujutavaid kaadreid digiaparaadiga tehtud videotest, siis need olid juba paremad. Ainult et videod olid tehtud halval üritusel - pulmas. Mõtlesin nüüd siiski, et ma ei joonista nii hästi, et minu joonistust esikaanele panna. Esikaanele võiks panna tõesti foto, joonistuse avalehele. Tagakaanele võiks panna teistsuguse joonistuse - mõne peene joonega mustrisarnastest piltidest.

Räägiti, et linnud on rohkem inimesi ründama hakanud. Selle vastu pidi aitama, kui kanda pea kohal ühe kindla puu oksa. Neil, keda lind siiski hammustab, soovitati kaitsesüste tegema minna. Kui loomad levitavad marutõbe, siis linnud ühte teist sarnast haigust. Imestasin, et kui linnurünnakud nii sagedaseks on muutunud, kuidas siis mind ühtegi korda rünnatud ei ole. Aga see tuli sellest, et lind ründab ainult siis, kui ta on näljane ja otsustab tavalise toidu asemel inimest sööma hakata. Mina liigun linnas, kus lindudel on rohkem toitu, sest nad saavad süia igasuguseid inimeste tekitatud jäätmeid.

Olin ühe seminaritöö kirjutanud põllumajandusajaloost. Olin kasutanud selleks peamiselt ühte vana raamatut. Nüüd kommenteeris minu tööd üks õppejõud. Ta ei mõistnud küll tööd päris hukka, aga ütles, et kasutatud raamat vaatab maajagamisküsimusele sakslaste seisukohalt. Olin selle raamatu põhjal midagi kahtlustamata kirjutanud, et eestlastel polnudki eriti maad juurde saada vaja. Õppejõud osutas minu toodud näitele, et miks ma arvan et nii mitme tiinu suurune maatükk oli piisav. Minul polnud mingit ettekujutust, kui suur selliste mõõtudega maatükk on.

Räägiti, et kuigi sõda tegi hiljem kõik tühjaks, oli Hitleri võimu esimene aasta tegelikult kasulik, sest uus valitsus äratas sakslastes rahvuslikku vaimu. Olin varemgi kuulnud, et sakslased nii mõtlevad. Rahvusliku vaimu tõus tekitas adrenaliini. Sellepärast sakslased olidki kindlad, et neil õnnestub sõjas ülekaalukaid vastaseid võita, et nad lootsid adrenaliini ära kasutada. Sakslastele tõi enne sõda rohkem raha sisse relvade välismaale müümine kui kodumaal müümine. Nad vaatasid, et muidu ei saaks arugi, et relvadega midagi tehakse, aga raha on juurde tulnud.

Valmistuti välja andma teatri aastapreemiat. Isa pahandas, et paljud žürii liikmed vaatavad tegelikult ainult ühte etendust ja kuulutavadki siis selle parimaks. Mulle öeldi, et lume sisse lükatud rada on liiga kitsas. Hakkasin seda laiemaks tegema. Koristasin lume ära kuni kõnnitee ja muruplatsi vahelise äärekivini. Seejärel tuli puhtaks teha ka parkimisplats.