Kiirturniir 28 osavõtjaga

Eelmise nädala väikse turniiri jätsin vahele, täna oli mänguisu jälle tagasi tulnud. Mõtlemisaega oli täna 15 minutit. Noorematele kui 50-aastastele ei olnud täna auhindu ette nähtud, aga nad said osavõtumaksu tasumise korral kaasa mängida. Esimeseks tuli 5,5 punktiga 7 võimalikust K. Peebo. Tema puhul oli see siiski 6 võimalikust, sest esimeses voorus ta veel kaasa mängima ei hakanud. 2. oli V. Sprivul, 3. V. Kass, 4. V. Tiit ja 5. M. Arst, kõik 5 punktiga.

Mina kogusin 4 punkti ja sain 12. koha. Esimese mängu võitsin, teise viigistasin, kolmanda kaotasin, neljanda viigistasin, viienda võitsin, kuuenda kaotasin, seitsmenda võitsin.

Esimeses voorus oli oluline hetk see, kui püüdsin vastase ratsu väljal a7 kinni, sain selle käiguga Va8:a7 ära võtta, aga kuna minu oda oli b7, oleks vastane saanud käia Vc7 ja luua sidumise, millest ilma materjali tagasi andmata vist välja ei oleks tulnud. Vastane siiski märkas seda võimalust liiga hilja ja käis hoopis ratsu etturi tulle. Teises voorus võitsin avangus varakult etturi, kuid andsin selle hiljem tagasi ja viigi tõi lahkvärvi odade lõppmäng. Kolmandas voorus tekkis seis, kus õigesti mängimiseks pidi väga pikalt ette arvestama, aga ma ei arvestanud nii pikalt. Neljandas voorus lasin avangus liputulega puhtalt oda ära võtta, seejärel asusin siiski rünnakule, mille käigus korjasin järjest kolm etturit. Vastane jättis ette veel ratsu ja ütles ise valju häälega, et tegi vea, aga ma ei uskunud teda ja ei märganud ratsut maha võtta. Sain varsti ise kahvli, kaotades vankri ratsu eest. Kui minul oli veel peal üks vanker ning vastasel kaks, aga minul rohkem ettureid, hakkasin lippu minema. Vastane ei leidnud paremat kui tegi tulede abil viigi. Mind õpetati, et etturikäigu abil oleksin saanud tulistamist vältida ja püüda võidu peale mängida. Aga mul oli aega ka vähem. Viiendas voorus hakkasin kinnises seisus vastaselt nuppe ära võtma, kuni ta alistus. Kuuendas voorus mängisime segast avangut. Lootsin saavutada edu, sest rikkusin vastase vangerduse. Aga vabal liinil ühe paari vankrite vahetuse järel ei saanud mina sellelt liinilt sisse tungida, vastasele aga avanes võimalus avada teine liin ja see andis talle paremuse, mis viis lõpuks minu kaotuseni, võibolla küll täiendavate vigade tõttu. Viimases voorus mängisin sugulasega. Tekkis kinnine seis, kus avatud oli ainult a-liin. Et vastasel oli tsentris ratsu, minul selle vastu üsna liikumatu oda, oli vastasel ilmselt paremus. Aga vankri ja lipu vahetuse järel hakkas oda aegamööda liikuma, lõpuks õnnestus oda ratsu vastu välja vahetada ja tekkinud etturilõppmängu võitsin tänu vaba ääreetturi ja tsentrietturi kombinatsioonile.