Laulvad loomad

Küsisin, kui palju Aafrikas ja Indias veel leoparde elab. Toomas vastas, et leopardid elavad Makedoonias. Ütlesin, et olen Aafrika leopardidest lugenud. Toomas kordas, et leopardid elavad Makedoonias. Kontrollisin raamatust järele, et mul oli õigus. Toomas õpib ise bioloogiat, aga eksis sellises asjas. Tegelikult peab leopard põhjapool ka elada saama, sest on olemas lumeleopard. Ehk Toomas pidaski silmas, et lumeleopard elab Makedoonias. Raamatus oli kirjutatud, et leopardi jahiretke raadius on üle 5000 meetri. Kui ma selle ette lugesin, ütlesid isa ja ema, et muidugi. Mõtlesin, et jahiretke pikkuse teadasaamiseks tuleb vist raadius korrutada kahega, siis saab kätte diameetri. Edasi mõtlesin, et jahiretk peab olema hoopis ringjoone kujuline, siis tuleb selle pikkus välja arvutada pii abil. India on nii tihedalt asustatud, et seal ei saa nii pikki jahiretki enam ette võtta. Ehk saab rahvusparkide territooriumil. Inimene püiab säilitada mingi arvu kõigi liikide esindajaid. Sellepärast, et loom on lihasööja, ei hakata teda veel hävitama. Inimene sööb ise ka liha.

Elevandid mängisid palli, lüies seda üksteisele jalaga. Üks elevant lõi pidevalt pallist mööda, teised said pihta. See noor elevant, kes mööda lõi, murdis ühel hetkel jala ja hakkas surema. Teised elevandid kogunesid tema ümber ja nutsid. Kuulasime vaalade laulu, mis sarnanes undamisele. Vaalad tekitavad lauldes ultraheli, aga see oli teisendatud inimestele kuuldavaks heliks. Seejärel kuulasime teises basseinis elavate liblikate ja meduusid laulu. See oli teistsugune, kõlades trillerdusena. Nemad tekitasid infraheli, aga see oli samuti inimestele kuuldavaks teisendatud. Kui üks liblikas tükkideks kisti, siis lõpetasid kõik nad laulmise ja hakkasid tegema hoopis vihast häält. Kelam oli kunagi rääkinud, et taimed hakkavad värisema, kui üks taimedest tükkideks kiskuda. Siis oli see jutt kahtlane tundunud. Aga ilmselt oli Kelam näinud taimede kohta samalaadset filmi nagu meie nüüd loomade kohta nägime. Enda nähtud filmi on kergem uskuda. Viimasena näidati meile suurt looma, kes ei olnud vees, vaid lendas vee kohal. Hakkasime kartma, et me ei pääse enam ohutult basseiniruumist välja. Aga siis öeldi, et see oli aprillinali. Saime siiski välja kõndida. Lootsin, et aprillinali oli ainult viimane loom, mitte kõik loomad, kelle laulu oli lastud.

Olin maleklassis. Rei ütles, et seal on maleautomaat nimega Simo ja see mängib ka täpselt nagu mina. Olin sellega mänginud ja see ajas tõesti seisud minu moodi kinni. Vastasin Reile, et ongi võimalik, et automaat programmeeriti minu mängu alusel. Maletajate hulgas on palju programmerijaid, kes seda teha võisid. Seda võis teha ka mõni välismaalane, sest mõned minu partiid on võrgust kättesaadavad. Lisasin, et tegelikult ei mängi ma alati sama avangut.

Oli matemaatika tund. Pidime hakkama lahendama võrrandeid. Vaatasin umbkaudu ära, et sulgude ees on miinusmärk, siis sulgudes olevad märgid muutuvad. Triin ja üks teine tüdruk pidid lahenduse tahvlile kirjutama. Aga nad ei võtnud märgi muutumist arvesse. Vedru ütles oma koha pealt, et jalaga löömine on suur solvang, käega löömine väike solvang, ülesande vastus näitab, et lüiakse käega või ei lööda üldse. Õpetaja küsis ühelt mehelt, mis vastus on. See vastas, et vastus on tahvlil. Õpetaja ütles, et tahvlil on vale vastus. Nüüd kõndis tahvli juurde palju õpilasi korraga, sest nad olid märganud, et selle ülesandega on asjad karmid.

Olin koolis. Üks mees kirjutas varjunime all, et ta oli kogu hingest Eesti iseseisvumise poolt, aga on kogu hingest ka kommunismi poolt. Ta rääkis, et koolides võiks endiselt olla punanurgad ja et ta peaks välja kuulutama uue iseseisvumise. Ta ütles, et Goethe on kirjutanud, et inimesed ütlevad, et neile ei meeldi, et sokk haiseb, aga see ütlemine sokilt haisu ära ei võta. Üks tita hakkas karjuma. Vaatasin sinnapoole. Selgus, et tita karjub sellepärast, et tema ema otsib hoolega tema riideid läbi. Küsisin, mis seal toimub, kas kommunismi rajamine. Teise keskkoolis käimise ajal tõid klassiõed alati oma lapsed kooli kaasa, sest neid ei olnud kuskile mujale jätta. Võibolla oli tegemist ka lootusega, et lapsed jätavad midagi tunnis õpetatavast meelde. Kui nad hiljem esimesse klassi lähevad, siis saab neile öelda, et nad on juba natuke koolis käinud. Minu selja taga istusid ühes pingis Tristan, Eero ja Jürna. Nad olid endiselt satanistid, nagu aastaid tagasigi. Nad avaldasid üksteisele halba mõju, kuni nad koos olid. Minu ees istus Kristjan G. Ta näitas mulle punast pliiatsit ja küsis, kas ma seda endale tahan. Kui olin sellele küsimusele vastanud, siis ütles tema, et ta ei annagi mulle seda. Vastasin, et ma teadsin ette, et ta nii ütleb. Seejärel surus ta selle pliiatsi mulle sügavale ribide vahele. Ma ei takistanud seda, aga ütlesin Kristjanile, milline siga ta on.