Mees, kes rääkis hambapastadest

Üks mees küsis küsimusi hambapasta kohta. Ta küsis neid alati. Kui ta kellegagi tuttavaks sai, küsis ta esimese asjana: "Millist hambapastat sa kasutad?" Olin lugenud vanast ajakirjast, milliseid hambapasta-teemalisi küsimusi ta oli aastaid tagasi küsinud. Küsisin nüüd ühte sealt loetutest talt endalt. Küsimust kuuldes ta kohe erutus. Ta oli rääkinud, et juuksevärv sõltub sellest, millist hambapastat inimene kasutab. Mõtlesin, et see ei vasta tõele, sest olen hambapastasid vahetanud, aga juuksevärv ei ole muutunud, need on ikka sama värvi kui vendadel.

Üks naine väitis, et need, kes peavad Euroopa Liitu kuulumist ikka veel kahjulikuks, on hullumeelsed, Läänes võetakse iga teadustöö eelduseks, et Euroopa Liitu kuulumine on kasulik. Tahtsin talle vastu vaielda. Olin ise aidanud kirjutada ülikooli lõputööd euroskeptitsismi kohta. Pidin täna viima ülikooli koduse töö ühele õppejõule teise õppejõu palvel. Kommenteeriti, et teine õppejõud ei taha seda ise näha sellepärast, et tal on minust erinevad poliitilised vaated. Maalisin valgusfoori, mille kõik tuled olid helesinised. Palusin ühte vennanaist ühte fooritule natuke üle värvida. Kui ülikooli minnes vaatasin, mida ta oli teinud, siis ta oli värvinud üle kõik foorituled. Ja vist oli tema lisatud ka teine pildil olev foorisarnane objekt, ise ma seda vist ei maalinud. Kodune töö pidi olema Euroopa Liidu teemal. Naisõppejõud palus tõsta käed neil, kes on Euroopa Liitu kulumise poolt. Tõusid umbes pooled käed. Õppejõud kommenteeris, et mõned meist on väga äärmuslikud. Mõtlesin, kas tõsta käsi, kui küsitakse, kes on vastu, või jätta käsi kõige peale tõstmata. Aga uut küsimust ei tulnudki.

Pille rääkis, et ta tunneb ühte mööblivabrikanti. Kui ta selle nime nimetas, siis ütlesin, et kõnealune isik on hoopis malemängija. Pille hüüdis, et ma ei räägiks malemängijatest. Ta rääkis, et see mees kirjutab "Eesti Päevalehele" ontlikke juhtkirju. See oli mulle üllatuseks. Vaatasin uuesti suviseid "Eesti Päevalehe" numbreid. Juhtkirju avaldati seal anonüümselt lehekülje erinevates osades korraga. Osad juhtkirjad võisid tõesti selle mehe kirjutatud olla, sest neis oli korduvalt mainitud minu nime. Kui seda oli teinud see mees, siis ta ülehindas mind. Ühes juhtkirjas oli mainitud ka Klausi nime, keda see mees samuti tundis. Aga tema juhtkirjad ei olnud kõige kõrgemal tasemel. Sisenesin "Eesti Päevalehe" toimetuse ruumi tagauksest kapi tagant, et jutte salaja pealt kuulata. Keegi märkas krõbinat ja püüdis vaadata kapi taha, kuhu ta siiski ei näinud. Kui ma nüüd liikumatult olin, siis ta pidi jõudma arvamusele, nagu oleks krõbin tulnud teiselt poolt seina. Üks vend hakkas minema arsti juurde õhukeste riietega, kuigi ilm oli jahe. Varsti teates see mees, kellest mul Pillega juttu oli olnud, et vend on hulluks läinud, mida on näha sellest, et ta ei kõnni edasi, vaid seisab ukse juures ja suitsetab. Vend tegigi varsti sigaduse. Seejärel läks ta välismaale ja teatas sealt, et sigadus oli paratamatu.