Leidsin tänavalt lamamast kinniseotud mehe. Ühed inimesed olid ta surma mõistnud ja kinni sidunud, et ta niiviisi surma ootama jääks. Aga mina sidusin ta lahti. Läksin ühte majja, kus tõukasin teise korruse aknast alla ühe lapse, sest ta oli tapjate kaasosaline. Kohe hakkasin tegu kahetsema. Kui ma inimesi aknast alla tõukan, siis ei saa ma öelda, et võitlen tapmiste vastu. Läksime õigeusu kirikusse. Mõtlesin, et võin küll sinna siseneda, sest lähen sinna nagu muuseumikülastaja. Vaimulik rääkis, et ta propageerib kõigi kirikute külastamist, ükskõik kas õigeusu või luteri usu.
Mõtlesin Helinale helistada, et mul tuleb 1. mail sünnipäev, siis ta võiks mulle külla tulla. Ta võib tulla ka mõnel muul kuupäeval. 1. mail tuleb vanaema õhtul, siis saaks Helina tulla hommikul mänge mängima. Vaatasin natuke aega telefonitoru. Siis otsustasin, et ma parem ei helista täna, vaid homme. Läksin oma tuppa. Seal oli potitaim ilmade soojaksmineku tõttu hiigelsuureks kasvanud ja jätkas üha kasvamist.
Mõtlesin, et võiks hakata harjutama reaalsete objektide täpset joonistamist. Praegu joonistasin paberile vaatamata kandilise kahe jalaga olendi. Kui ma paberile vaatasin, siis nägin, et jooned olid täiesti täpselt kokku sobitunud. Ütlesin Klausile, et kui ma teist korda peale vaatamata joonistada prooviksin, ei tuleks see enam nii täpselt välja. Tuppa astus ema. Küsisime talt, mida tema sellest pildist arvab. Ema vastusest oli näha, et ta küsimust üldse ei kuulanud. Vaatasin oma blogi vanade sissekannete pealkirju. Vahepeal olin mitu päeva järjest pannud pealkirju, milles oli liitsõna sõnaga "une". Selliseid pealkirju ei kliki keegi. Üks pealkiri äratas minus suuremat huvi. Tegin selle sissekande lahti. Seal oli luuletus. Luuletuses olin kasutanud sõna, mille tähendust ma enam ei mäletanud. Tahtsin seda entsüklopeediast järgi vaadata. Olin laulmisklassis. Riiulis oli kaks ENE köidet, aga kumbki neist ei hõlmanud tähestiku vajalikku osa. Märkasin, et riiulis on ka neli köidet Enekest. Otsisin seda nime sealt, aga nii õhukesse teatmeteosesse ei olnud seda pandud. Tahtsin rääkida, et Maria on öelnud, et ta ei kasuta kunagi ENE, vaid alati Enekest. Klassis oli veel kinniseid kappe, milles vajalik ENE köide võis olla. See võis olemas olla ka mõnes koolimaja teises ruumis ja kindlasti oli kodus. Iseasi, kas minna seda kaugemalt otsima või piirduda laulmisklassiga.
laupäev, aprill 12, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar