Saksa okupatsioon vaidlustatud

"Tuna" eelmise aasta kolmandast numbrist võib lugeda:

"Eero Medijainen Tartu Ülikoolist tõstatas oma ettekandes pealkirjaga "Eesti iseseisvuse algus" mitmeid küsimusi, mida Eesti ajalooteaduses sageli ei püstitata. /.../ Medijaineni väitel ei ole korrektne käsitleda Eesti vallutamist Saksamaa poolt 1918. aastal okupatsioonina, sest Eesti ei osalenud sõjas Saksamaa vastu ei de facto ega de iure."

Tegelikult oli nii, et Eesti riik kuulutati välja, sakslased seda ei tunnustanud, tõid oma sõjaväe sisse ja asusid Päästekomitee liikmeid represseerima. Kui sõjalist jõudu kasutati, siis on see sama hea, kui sõda oleks toimunud. Saksamaa ei kuulutanud Eestile sõda, sest Eesti tunnustamise asemel otsustas selle vallutada. Eesti jättis Saksamaale sõja kuulutamata, kuid mitte lähtuvalt strateegilisest eesmärgist saada Saksamaa osaks, vaid taktikaliste kaalutluste tõttu, arvestades Saksa sõjaväe tugevust.

Saksamaa seisukohalt vaadates on asi veel selgem. Saksamaa sõdis Venemaaga, sõjalised kokkupõrked toimusid ja enda arvates okupeeris Saksamaa ühe Venemaa osa.

Okupatsiooni mõiste kasutamise vastu võiks vaielda mõni juriidilisi riukaid otsiv advokaat kohtuprotsessil, kuid ajaloolased peaksid uurima asjade tegelikku olemust ja ei pea kasutama sõnu tingimata samas tähenduses, mis juristid. Eriti kui teada, et ajaloo jooksul on õigus teinud läbi suuri muutusi.

Samas "Tuna" numbris ühes teises artiklis kirjutatakse Elmar Schifferist, kes aastal 1936 muutis perekonnanime Sihvreks. Aga tema edasisest elust kirjutades kasutab artikli autor endiselt nime Schiffer. Võibolla teeb ta seda kergema loetavuse huvides, eelistades vanemat nime sellepärast, et põhiteema on vanem eluperiood. Tuglase puhul kasutatakse Tuglase nime vahel ka noorusest rääkides, kui ta veel Tuglas ei olnud. Kuid teades praegusel ajal eestlaste hulgas valitsevat rahvustunde nõrgenemist, võib kahtlustada ka, et "Tuna" autorile tundus saksapärane nimi lihtsalt peenem.

Selles artiklis on tähelepanuväärne veel, et on tsiteeritud vana ajalehte, kus öeldakse, et Mahno mehed pidasid kinni juudi välimusega inimesi, käskisid öelda "Arbus" ja raskuste korral r-i hääldamisel lasid maha. Mina tean, et juutidel on piisavalt nimesid, mis r-i sisaldavad, alates riigi nimest.