Täisnurga mõõtmine

Klaus küsis, kuidas saab teha kindlaks, kas tegemist on täisnurgaga. Vastasin, et selleks tuleb mõne teise täisnurkse asjaga mõõta. Ja selleks, et teha kindlaks, kas see teine asi on täisnurkne, tuleb vaadata, kas neli sellist asja kokku panduna moodustavad ringi. Klaus tahtis mööblil servad maha tahuda, et moodustuks täisnurgad. Mina olin vastu. Hõljusin toas ringi. Mõtlesin, et tavaliselt sellises olukorras tuleb lõpuks välja, et tegemist on unenäoga. Edasi mõtlesin, et kui selline olukord on, siis on tegelikult kindel, et praegu on ka unenägu. Minu lauale oli püstitatud suurmehe ausammas. Ja kõrval raamaturiiulis oli palju maleraamatuid, justkui oleks need selle suurmehe omad. Ma ei teadnud, kas juhul kui me korterit vahetame, peavad järgmised korteri omanikud ausammast säilitama või peame selle uude korterisse kaasa võtma. Ema ja mõned vennad hakkasid väljuma. Henn virutas enne seda puust malelaua pihta jalaga, nii et malelaud läks katki. Sain vihaseks ja küsisin Hennult, kas ta lõhkus selle meelega ära. Henn vastas, et mitte meelega. Sellisel juhul olin nõus talle andestama. Helina kirjutas paberile pika tähenduseta tähtede ja numbrite kombinatsiooni, öeldes, et see on tema uus e-maili aadress ja et ma nüüdsest sellel kirjutaksin. Et sellist aadressi polnud võimalik meelde jätta, siis vastasin, et ma kirjutan siiski vanal aadressil edasi. Helina ütles, et siis hakkab ta oma sõpradega selles piirkonnas käima. Mina lisasin, et kui ta ei taha, siis ta ei pea lugema. Tegelikult arvasin, et ta peab lugema.

Ühes ajakirjas ilmus mitme lehekülje pikkune malenurk. Tahtsin selle välja tõmmata, et Peedule kaasa võtta, kuigi Peedul juba mõned maleajakirja numbrid olid. Kui teised Peedule minema hakkasid, siis olin valmis nendega kaasa minema, justkui sellepärast, et Tartusse ei jää ühtegi söögitegijat. Vaatasin, et ma ei saagi kogu malenurka välja tõmmata, sest enne ajakirja keskkohta ja pärast seda oli malenurgale eraldatud erinev arv lehekülgi. Siis vaatasin, et sellest hoolimata saan kogu malenurga välja tõmmata, sest koos sellega tuleks ajakirjast välja veel ainult reklaami. Malenurk oligi selleks ajakirja keskele paigutatud, et seda saaks välja tõmmata. Nii mina kui ka Klaus olime koostanud ühe artiklikogu. Mina olin lisanud saatesõna, Klaus mitte. Öeldi, et Klausi artiklikogule vist unustati toetust küsida. Minu mälu järgi siiski küsiti ja oli saanud isegi vastuse, et raha antakse. Üks eestlane oli Teise maailmasõja ajal Soome sõjaväes. Sõja lõpul saadeti väeosa laiali ja selle liikmed pidid ise vaatama, mis nad edasi teevad. Eestlasel ei jäänud muud üle, kui põgeneda Rootsi. Mina ei tahtnud välismaale põgeneda, vaid eelistasin minna metsa. Kohtusin metsavennaga, kes metsa piiril põõsas valvet pidas. Tahtsin metsavendadega ühineda, aga tema sihtis mind püssiga. Ütlesin, et ta mind ei sihiks, näidates, et mul on ka püss. Möödus kaks naist. Metsast tuli välja kaks meest, kes olid samuti metsavennad. Metsavennad panid mulle köie kaela ja riputasid mind puu oksa külge. Aga sõlm oli valesti tehtud, mistõttu ma ei lämbunud. Öö saabudes magasin natuke. Ärgates harutasin kätega sõlme lahti. Metsavennad magasid põõsas. Tahtsin neile ära seletada, et olen nende poolt, aga neid oli ohtlik äratada, sest neil oli püss juures. Üks võimalus oli kõigepealt püss ära võtta, aga seda ma ka ei teinud, vaid hakkasin mööda maanteed metsast välja kõndima. Kartsin, et teeääres põõsas võib olla järgmine metsavendade vahipunkt, aga keegi mind siiski ei peatanud.