Olime Paide köögis. Vaatasin kraanikausi põhjas olevat auku. See oli kaev, kust vett võeti. Ütlesin, et ei tea, kui sügav see on. Ta tundus olevat üsna sügav, aga kogu sügavus ei paistnud silmale ära. Vastati, et see koosneb rohkem kui kolmest torust. Pakkusin, et toru on meetri pikkune. Täpsustati, et veel pikem.
Ühes riigis oli suur tulekahju. Kõik oli mattunud suitsu ja inimesed põgenesid. Nad kaebasid, et kes tooks küll nende looduskaitsealale endised ajad tagasi. Leeke polnud näha, aga üks eriti kuuma punkti astunud inimene suri. Teised jäid tulekahjust hoolimata ellu. Panin tähele, et näen järjest selgemalt, suits on hajunud. See oli vinduv tulekahju.
Lamasin voodis. Esikus saadeti ühte kodust lahkujat. Kui uks oli lahkuja järel sulgunud, oli saatja veel esikus. Tegin silmad lahti ja nägin saatja silma, mis algul vaatas ukse poole ja seejärel pöördus minu poole. Panin ruttu silmad kinni tagasi. Mulle see vahejuhtum ei meeldinud, sest ma teadsin, et kui üks inimene näeb kellegi silma enda poole vaatamas, siis näeb vaataja omakorda vaadatava silma enda poole vaatamas. Ma ei teadnud, kas see oli ema või Pille silm. Hüüdsin: "Pange see lollakas uks vahelt kinni!" Pille oli ukse sulgemise vastu, aga ema sulgeski.
Oli vaja otsustada, mille jaoks Kultuurkapitalilt raha taotleda. Mõtlesin taotleda munatopsi ostmiseks. Selleks tuli saata näidiseks Kultuurkapitalile juba olemasolev munatops koos selle sees oleva asjaga. Aga kuna seda poleks tagasi saanud, tuli taotleda raha kahe munatopsi jaoks, et vana asendada ja uus lisaks saada. Märkasin, et oleksin peaaegu ära saatnud sinise munatopsi, mis oli minu lemmik munatops ja mida oli ainult üks. Otsustasin selle asendada valgega. Kui Henn küsis, mille jaoks ma raha taotlen, siis vastasin, et piparkoogivormide jaoks. Piparkookide tegemine on loominguline tegevus, nii et selle toetamine pidi kuuluma Kultuurkapitali pädevusse. Aga mõtlesin, et kui ma kirjutan taotlusesse "piparkoogivormide jaoks", siis arvatakse, et ma tahan saada raha lihtsalt jõuluhooajal ära elamiseks. Seetõttu tuli kirjutada "piparkookide valmistamiseks". Varem oli jagatud raha arvutite ostmiseks, piparkoogivormid olid samasugune loomingulise töö abivahend, aga nende jaoks raha eraldamine oleks olnud esmakordne. Sellele oleks läinud väike summa. Lehitsesin "Sirpi". Seal oli Ustavi venna raamatu reklaam, mida avaldati mitu nädalat järjest. Varem oli sama moodi reklaamitud Ustavi enda raamatut. Oli olnud ka juttu, et minu raamatut hakatakse varsti reklaamima, aga ma ei teadnud, kas see pidi tähendama samasugust mitmes "Sirbi" numbris avaldatavat teadet. Mõtlesin, et on imelik, kui inimesed ostavad raamatu just selle põhjal, et on ajalehes reklaami näinud, kui raamatupoes näevad nad palju muid raamatuid ka. Aga siiski, kui inimene poleks reklaami näinud, ei pruugiks ta reklaamitavat raamatut poes märgata. Ajalehes oli ühe artikli juures Freudi pilt ja seal kirjutati ühe preemia määramisest. Ustav ütles, et on tobe, kui kirjutatakse Freudi nimega seotud preemiatest. Saunas oli Ustav rääkinud, et kliimasoojenemise teooria unustatakse sama moodi nagu psühhoanalüüs. Minu arvates ei olnud psühhoanalüüsi veel unustatud.
reede, veebruar 27, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar