Räägiti iseloomudest

Seisime peenarde juures. Räägiti sugulaste iseloomudest. Osadel oli väga hea iseloom, osad tahtsid kogu aeg teisi kiusata. Nad kiusasid ka praegu. Olime ühes toas. Saime vanemaks. Need, kes jõudsid 90. eluaastatesse, ütlesid, et nad rohkem ei jõua, ja läksid nurka surema.

Lugesin Helina kirjutisi. Olin rääkinud, et ta üldse kirju ei saada, aga tegelikult ta kirjutas lihtsalt teisel kujul. Ühel päeval oli ta kirjutanud koguni neli korda, ja selle päeva asju ma lugesingi. Helina kirjutas sellest, kuidas ta oli arvutiga malet mänginud. Ta nimetas valge ja musta neljandat käiku. Seejärel lisas ta, mis olid teine ja kolmas käik, aga esimese käigu jättis nimetamata, nagu peaks see niigi selge olema. Lõppmängu kohta kirjutas ta, et seal oli arvuti viiki pakkunud. Helina oli sellega rahul, sest ta ei viitsivat lipuga etturite vastu võitu otsida. Kui Klaus tuli üle õla vaatama, mida ma loen, katsin selle ruttu kinni. Võibolla kõiki tekste ma poleks katnud, aga vähemalt Helina kirju ei tahtnud ma näidata.