Jäätis läks katki

Televisioonis näidati, kuidas mindi Pärnu laulupeole. Grupp tüdrukuid seisis tänaval, skandeeris laulupeo tunnusteksti, mille viimane lause oli: "Paneme peo põlema," ja seejärel asusid nad teele laulupeo toimumiskohta. Sellist tüdrukutegruppi näidati iga Pärnu laulupeo ajal igal aastal. Nägime neid oma auto tagaaknast. Laulupidu toimus seoses jaanipäevaga. Pärnus tähistati jaanipäeva alati koos lätlastega. Mõtlesin, et suurem osa Pärnust asub vees. Jõudsime mere äärde ja ostsime jäätist. Mul läks jäätis käes katki, mõned väiksemad tükid kukkusid juba maha. Et kõik ei kukuks, hüüdsin, et mulle ruttu taldrik toodaks. See toodigi ja panin jäätise selle peale. Aga ümberringi võõrastel inimestel õnnestus küll neid vahvlijäätiseid ilma taldrikuta süia.

Tunti huvi, mis jumalat Uku Masing usub. Tema kirjutas, et Jumal lõi maailma selleks, et seda ise tarvitada. Sellest järeldas Masing, et inimene võib ka kogu maailma tarvitada, seega võib inimene teist inimest süia. Kui leidub inimsööjaid, olevat see hea, sest siis olevat maailm mitmekesisem. Mõtlesin, et ise inimsööjate kätte sattuda küll hea ei oleks. Mitmekesisuse pooldamine oli Masingu õpetuse põhielemente. Varem, kui ma tema raamatuid värskelt lugenud olin, oli see mul hästi meeles olnud ja olin seda Euroopa Liidu vastases propagandas kasutanud. Võtsin uue "Akadeemia" numbri. Kaanelt nägin, et selles kirjutab Oudekki. Ta kirjutas, et mõned ei ole ikka veel aru saanud, et ei ole nii, nagu kirjutas üks eesti luuletaja, kellel sõna "igavene" tähendas, et kõik kestab lõpmatuseni. Oudekki oli mures, et ei valmistuta maavarade lõppemise vastu. Mul läks juba meelest, kas see eesti luuletaja, keda ta nimetas, oli Juhan Liiv või Juhan Viiding. Vaatasime vendadega suurt šahti. Kõik meie asjad olid selles šahtis ja me tahtsime kõigest koopiad teha.

Läksin üle Toomemäe. Seal oli järsk tee, kust ei tohtinud kukkuda. Läksin ülikooli raamatukokku. Seal pidi algama minu magistritöö teistkordne kaitsmine. Ma ei olnud selleks valmistunud, aga tahtsin enne kaitsmise algust veel kokkuvõtte läbi lugeda. Õuest kostis hääli. Ütlesin, et mõni inimene võib siin maja ees päev läbi häält teha. Vastati, et mõni teeb just selleks akna lahti ja istub akna alla, et neid hääli kuulda. Olin ühes majas, kust teised läksid juba ära, aga mina jäin veel vaatama, kuidas Superhiir multifilmi lõpukaadreid joonistab. Ta joonistas lennuki, läks sellega lendama, aga tundus, et kukub kohe alla, otse suurde elumajja. Viimasel hetkel sai ta siiski juhtimise selgeks ja tõusis kõrgemale.