Lossi tutvustamine

Mulle oli antud ülesanne panna plastmassist mängupüstol ühe inimese meelekohale ja vajutada päästikule. Tegin selle teoks. Lõin selle inimese nime otsingumootorisse ja sain teada, et ta on surnud. Järelikult olin mina ta tapnud. Ema seda veel ei teadnud ja ütles, et ülesanne ongi täidetud. Ta vajutas ise ka selle relva päästikule. Kõlas uus lask ja ema ütles imestunult, et mis, siit tuli midagi välja. Lamasin voodis ja mõtlesin, et juhul kui ma kedagi tapsin, ei saa ma seda teadagi, sest ei hakka uudiseid lugema. Aga Klaus luges võrgust uudiseid ja tuli mulle ütlema, et teda tahetakse tapmises süüdlaseks teha. Mina ütlesin, et see on lavastus. Klaus oli nõus. Panime tähele, et meile kingitud plastmassist mängupüstol on vahetatud märkamatult ehtsa metallist automaatrelva vastu. Henn seda ei uskunud ja lõgistas päästikut, et näidata, et midagi ei juhtu. Aga Klaus ütles, et päästikule vajutades tulistab sõelapõhjaks. Ta vajutaski päästikule, mille peale tulistamismehhanism hakkas tööle. Õnneks ei olnud laskemoona sees. Nüüd ei teadnud, kas püüda seotust inimese surmaga varjata või püüda ära seletada, milles tegelikult asi oli. Ärkasin üles. Läksin korrapäratute tantsivate sammudega suurde tuppa äratuskella vaatama. See oli kuus hommikul. Seejärel suundusin wc-sse. Koridoris tuli mulle vastu isa, kes läks alles magama. Wc-s tekkis mul kahtlus, et võibolla on see unenägu.

Lehitsesin uuesti Dumas' musketäride raamatut. Selle keskel algas uus osa, millel oli vähem kui lehekülje pikkune sissejuhatus. Selles oli öeldud, et algas Prantsusmaa sõda Inglismaa vastu ja Prantsusmaa kutsus endale liitlaseks Saksamaa. Mäletasin, et esimest korda seda raamatut lugedes sellesse kohta jõudes rõõmustasin, et lõpuks ometi sõda. Toas, kus ma praegu raamatut lehitsesin, oli ka Henn. Ta rääkis, et üks naine oli talle öelnud, et kui nõusid pesta, siis tuleb lõpetades veel eraldi käed ära pesta, enne kui raamatu kätte võtta võib. Hennule tundus see imelik, aga mina vastasin, et muidugi, peaasi, et raamatut ei määriks. Henn ütles: "Selge." Ma tegin kogemata ise kuivatamata kätega raamatu märjaks. Vaatasime selle raamatu kohta filmi. Seal tutvustati parajasti lossi ruume. Üks naine tegi hirmunult tot-tot. Üks mees vastas irooniliselt sama häälitsusega. Teadsin raamatust, et kui vangile kong kätte näidatakse, ilmub akna taha maskiga nägu, mis naise hirmu ära kasutades teeb omakorda tot-tot, nii et naine saab šoki. Aga filmis sellist kohta ei tulnudki. Maskikandjat pidi ilmselt asendama irooniline mehehääl.

Vaatasin spordikoolis hiljutiste turniiride tabeleid. Ühel turniiril olin reitingu üles mänginud ja kohe järgmisel oli see jälle alla läinud. Turniiritabelis olid osade osavõtjate reitingud, aga minu oma oli nii madal, et seda polnud kirja pandud. Tabelid rippusid stendil ja stendi kõrval seisis üks väike poiss, kes mängis nööpnõelaga. Klaus oli öelnud, et spordikoolis valitseb selline õhkkond, et tema ei saa seal malet mängida. Ka minul ajas selle väikse poisi käitumine mänguoskuse ära. Pidi algama ühe turniiri uus voor. Mäng pidi toimuma koolipinkidel. Kuna teised olid paremad kohad juba ära võtnud, jäi minul üle istuda põrandaastangu kohta. Seal oli laud liiga kõrgel. Olin kodus vannitoas ja minu seest tuli palju verd. Sellepärast ma olingi siis juba eile vannipõhjas punaseid täppe märganud. Püüdsin vannituba verest veega puhastada, aga sellele tööle ei tahtnud lõppu tulla.

Sisenesin teatrihoonesse. Otseteed loenguruumi seal vist ei olnud, aga olin varem käinud ringiga teed, mida ma umbkaudu mäletasin. Asusin seda mööda kõndima. Teel oli valvelaud, mille taga istus kaks naist. Üks neist karjus: "Vaevalt tehakse uks lahti, kui juba on inimesed platsis. Minge minema!" Ilmselt olin tulnud liiga vara. Vastasin vaikse häälega, et aga siis jään ma loengusse hiljaks. Keerasin ringi ja läksin hoonest välja, et otsida, kas selle teisel küljel ei ole sobivamat sissepääsu. Ärkasin oma voodis, aga ei teinud silmi lahti. Voodi kõrval oli isa, kes mulle küsimusi esitama hakkas. Ta küsis, millise ansambli kontserdile ma ei pääsenud. Vastasin, et tahtsin hoopis loengusse minna. Kui olin kolm selleteemalist küsimust ära vastanud, esitas isa kaks küsimust, mis olid teemast mööda. Neile ma ei vastanud.