Veesammas

Ühes raamatus oli antud ülevaade vanaaegsetest usunditest. Oli kirjutatud, et neil usunditel ei olnud mitte ainult pühad esemed, vaid ka oma õpetus. Ühe usu liikmetel oli oma veesammas. Äkki hakkas selles veetase langema. See kuulutas õnnetust. Hakkasime vett purkidesse varuma. Varasemate veekatkestuste ajaks oli ema pannud vett ka ämbritesse, aga seda me polnud jõudnud enne vee tagasitulekut ära tarvitada.

Mängisin malet. Kasutasin uut võimalust, et laua serval saab käia ühel lisaliinil. See oli f-liin. Mulle hakkas male veel rohkem meeldima kui varem, sest üheski mängus ei saanud mul halvasti minna. Läksime Kitsa tänava trepist alla ja sealt voolas ka veenire, mis koosnes malepartiidest ja mäe alumisse otsa jõudes hargnes mitmeks. Ojaste oli avaldanud maleklubi ajalehes kaks oma kaotuspartiid. Ühe oma partii oli ta avaldanud juba eelmises numbris, aga see oli ära tuhmunud. See, kes oma partii oli avaldanud, oli Sven. Kõigepealt oli ta avaldanud fotoseeria, kuidas ta vaidles ühe vene poisiga, kes arvas, et Sveni partiisid ei hakka keegi põhjalikult analüüsima. Selleks, et siiski hakkaks, oli Sven pannud fotode alla ühe oma partii teksti.

Kaardil oli näidatud nooltega germaanlaste liikumist. Ütlesin, et tuleb välja, et nad on pärit Indo-Hiinast. Lisasin, et sealt on pärit tegelikult kõik rahvad. Indo-Hiinas oli nooli tihedamalt, Euroopasse jõudes nad ei olnud enam nii palju tiirutanud. Vanasti oli Eesti alal elanud kaks rahvast, aga keegi ei mäletanud, kumb neist oli germaanlased. Soendasin pannil toitu. Unustasin kuumuse kauaks alla. Aga kui märkasin kuumuse kinni keerata, siis midagi kõrbema ei olnud läinud, väljaarvatud veidi kotletid. Tõnu vaatas, et ma olen pooled kartulid pudiks teinud, aga tegelikult olid seal pooles kapsad. Liisa oli kirjutanud postkaardile 8-realise luuletuse, mille pealkiri oli "Hando sai aru!" Toomas ärkas üles ja ütles naerdes, et ta nägi unes ühte luuletust. Ta luges selle ette:
Lumi sajab
nagu ikka.
Helbeid langeb
põmdi, mütsti,
põmdi, mütsti.