Nad läksid sõduritega kaasa

Ärkasin Paides. Toas oli mitu inimest. Teise voodi juurest hakkas üks minu suunas tulema. Hüüdsin, et Skandaal tuleb. Aknast oli näha, et naabrite juures on Vene sõjaväe autod. Öeldi, et nad ei ole seal hea pärast. Autod sõitsid sealt minema ja autos istuval ohvitseril oli punase triibuga müts peas. Seejärel tulid sõjaväelased meie majja. Põgenesin akna kaudu. Jooksin mööda tänavat kaugemale. Vaatasin korraks selja taha ja nägin, et kõik minuga koos majas olnud läksid sõduritega kaasa. Mind veel ei jälitatud. Aga seda võidi tegema hakata, seetõttu tahtsin ennast linna peale ära peita. Ma ei teadnud head peidukohta.

Mängisin Peeboga malet. Kui mõned käigud olid tehtud, ütlesin, et mul on parem seis. Peebo vastas, et võibolla. Mul oli avakäigu paremus. Varasemates partiides temaga olin lipud välja vahetanud ja tema oli võitnud, sest oskas paremini lõppmänge. Aga täna ma vältisin lippude vahetust. Kõik rasked vigurid koondusid liputiivale. Vastase mõlemad vankrid olid neljandal real ja minu omad c-liinil. Lipud olid kolmandal real. Lõin vastase vankri. Vastane tahtis tõsta nii enda kui ka minu nuppe, nii et ta saaks vankri tagasi. Aga ma näitasin, et ma mängin teisiti. Vankrit tagasi võtma hakates jäi ta hoopis lipust ilma. Eemaldusin lauast ja oleksin tahtnud Svenile öelda, et võitsin Peebot. See oli mul esimene kord teda võita. Vaatasin selle avangu kohta raamatust teooriat. Raamatus oli öeldud, et see on halb avang. Oli variante erinevates suundades vangerdustega, aga mustal oli raske arendust lõpetada.