Kujutlus ja tegelikkus

Helina oli oma blogi külgriba uuendanud. Sõnad, mis varem olid inglise keeles, olid nüüd eesti keeles. Lisatud oli kaks kõrvutiolevat linki, millest vasakpoolne käis surma-aasta ja parempoolne sünniaasta kohta. Surma-aastat ma ei tahtnud vaadata, aga klikkisin sünniaastat. Selle all kirjutas Helina, et kui ta saab jooksuvõistlusel teise koha, siis ei jää see tal meelde. Vaatasin siiski ka surma-aastat. Mingeid konkreetseid aastaarve polnud tegelikult toodud, aga Helina arvestas, et kõik inimesed peavad sünni ja surma läbi tegema. Ma oleks tahtnud, et ta oleks mõelnud, et ta elab igavesti. Lugesin ühest maleväljaandest, et varem toodi igal pool diagrammi selle kohta, kuidas Fischer moodustas avangus pika etturiketi, tulistas etturite vahelt odaga ja kuidas üle kolme käigu ette ei nähtud. Öeldud oli veel, et mida vanema malepartiiga on tegemist, seda raskem on sellest aru saada, sest inimeste mõtlemine aja jooksul muutub.

Suvitasime Meelva talus, mis kuulus ühele teisele perele. Ütlesin peremehele, et mul kaal kõigub väga kiiresti - ühel kaalumisel oli 10 kilo juurde tulnud, järgmisel 10 kilo vähemaks jäänud. Mõtlesin, et miks ma seda ütlesin. Peremees sai nüüd küsida, et kust ma tema talust nii suure kaalu leidsin, millega inimest kaaluda. Tal oli kaal ainult väiksemate asjade jaoks. Joonistasin pilte. Rääkisin, et ma näen pilti valmiskujul juba enne selle valmis joonistamist. Nii võib segi minna, mida ma olen juba joonistanud ja mida mitte, mistõttu teised võivad minu pilti näha palju kehvemana kui ma ise. Hakkasin nägema, mida ma tegelikult olin joonistanud. Senise kujutluse kõrval ei olnud see midagi. Ühte majja viidi uusi raamatuid.

Meenutasin oma tänaseid unenägusid. Mõtlesin, et mulle ei meeldiks kedagi musitada, aga endast lühemat sülle võtaks ma küll. Klassikokkutulekul oli osalenud üks võõras tüdruk, kes oli lollakas, mistõttu ta äratas poiste tähelepanu. Eriti Krister oli tema üle nalja teinud. Vähem arenenud inimesed vaatavad alati selle poole, kellest nad mõtlevad, nagu see tüdrukki. Aga kui mina kellegagi selg ees kokku põrkaksin, siis enne selja taha vaatamist ma kõnniks ühe tiiru. Mõtlesin, et klassikaaslaste kohta ei ole vist õige kirjutada poisid ja tüdrukud, kui nad on juba nii vanad. Aga kuna klassikokkutulekul nende abikaasasid ei olnud, siis võib neid siiski nii nimetada.